Postitused

Kuvatud on kuupäeva detsember, 2008 postitused

Hopsid ja kutsid 2008

Mu hobudele ja koertele ei olnud see aasta vast parim, ent me tulime sellest kõigest ühiste jõududega siiski läbi. Ühe kaotusega. Aga see-eest oli meil ju 13 olulist ühist aastat.

Samas oli ju niipalju suurepäraseid hetki!

- Theo saduldamine - see üllatunud ja uudishimulik nägu, kui ta esimest korda inimest oma turjal kandis! Tahe koostööd teha... See on väärt kõiki tagasilööke:)

- sõna otseses mõttes eluterve diagnoos Mozarti kohta. Teadmatus on palju hullem, mu meelest. Nüüd tean teda säästa ja hoida.

- minu ja kaasa esimesed sammud ratsutamises. See tunne, mis valdab kui saad end tasakaalu ja hobusega ühte rütmi - see polegi mulle enam suur terra incognita...

- kontakti saavutamine Bonhamiga. Tema tundmaõppimine ja usalduse võitmine! Mul on nüüd väga truu sõber jalutuskäikudel ja tallitoimetustel. Hobude ja Bonhami vaheline karjasõprus on samuti tervitatav, võõristusest on ülesaadud.

Muidugi loodan uuelt aastalt paremaid aegu. Ent tean ka, et "homne päev tuleb parem siis, kui ma ise…

Heade soovide kaart

Kujutis
Tänase lumise ilma lõunatund kulus pühadekaarti tegemisele. Kogu pere ja muud loomad olid hõivatud.

Hobud said loa aeda sisenemiseks ning demonstreerimiseks, kuidas nad koos Bonzoga ühe pildi peale ära mahuvad. Igatahes oli initsiatiiv Bonzo käes - heameelega jättis ta oma vaatlusposti, keldrimäe, maha ja hüppas pildile. Ning oh imet, nad kõik talusid pildistamist sedavõrd väärikalt ja rahulikult, et vaata ja imesta:)

Soovin kõigile hopside ja kutside blogi lugejatele lumiseid valguspühi!









Treeningvõistlused

Seekord olid Kurtnas 90 ja 110 parkuurid. Osalejaid oli vähem, eriti 110 parkuuris ning seetõttu pääsesin ka vahepeal võistlust jälgima. Tervis oli samuti oluliselt parem, võrreldes eemise korraga:)

Mulle jäi silma/kõrva väga eriline (minu jaoks) vahejuhtum. Ühel võistlejapaaril ei läinud just kõige paremini. Ka viimane takistus tuli kolinal maha. Võistleja kappas hobuga kohtunikulaua juurde ja küsis viisakalt - kuna tegemist on treeningvõistlusega, kas võime viimase tõkke ümberhüpata? Kohtunik lubas.

Sooritus tuli puhtalt ja võistleja sai võimaluse hobu tänamiseks, kes sõbraliku patsutuse peale silmnähtavalt rahunes. Ilus pilt, hoian seda tükk aega meeles.

Vaatajale on üsna hästi näha ka hobu reaktsioon, kui karistuspunktid tulevad - ka tema on ärevil ja pelglik pärast seda.

Minu silmis olid kõik osalejad võitjad - no tõesti, ei kujuta ettegi, mida tähendab nii hobusele kui osalejale võistlusmiljöö. See on täielik kosmoseodüsseia:)

Vähehaaval hakkan ka ratsasporti leplikumalt suhtuma..…

Kolmapäevane trenn

Kolmapäevane trenn oli parem. Ise tundsin end Spiilsoniga kindlamalt ja Spiilson kuulas mind ka kohe paremini. Tasakaalus püsimisega on mul ikkagi probleeme. Selle vastu aitab aga ainult järjepidevus, pean lihtsalt sagedamini kui 1 kord 6 kuu tagant asjaga tegelema:) Tegime selles tunnis palju peatusele võtmisi, suunamuutusi, volte - nii sammus kui ka traavis. Vahepeal võttis treener meid Spiilsoniga kordele, et tasakaalu paremini treenida. Oli üsna tuuline ilm ja maneezi kate liikus hirmuäratavalt. Mõned korrad hobu võpatas, ent jäin ikka selga.

Aga muidu nagu ikka algajal- käed peavad all olema ja mitte krambis, kand all, põlved kinni, sügavalt ja lõdvestunult sadulas istuda - lihtne, eks ole!:)

Spiilson on aga täiesti eriline "elukas". Need näod ja ilmed! Üle mõistuse nunnu loom.

Ratsutamine

Tänane õhtupoolik möödus peaasjalikult hobuusklike blogisid lugedes. Masenduses olin enne seda ja... täiesti negativistlike mõtete küüsis. Mõtlesin, et aitab küll. Mina pole ratsutamiseks loodud ja kõik. Et ma ei oska, ei taha ja üleüldse mulle ei meeldi see värk.

Et kõik ausalt rääkida, pean alustama sellest, nädala sees poetas kaasa mulle moka otsast, et pühapäeval lähme ratsutama. Olin väga elevil ja nõus. Polnud Kukrumäe tallis kunagi käinud. Väga meeldis seal - hubane, kõik võimalused olemas, hobustele suured koplid jne. Kaasa sai sõiduks suure raskeveolase Diamondi ja mina imeilusa Spiilsoni. Tõeliselt kontktialdis ja peaks olema ka minsugusele algajale "kerge hobune".
Ei tea miks, aga ju ma siis mõtlesin, et pärast kevadisi sõite olen juba mingil määral "tegija". Kaugel sellest. Hobune panin end maksma ja ei saanud mõnda aega teda isegi seisakule mõjutada. Rapsisin seal niisama:) Treener tegi puust ja punaseks ja siis hakkas ka välja tulema, ent olin enda peal…

Haiguste ravi, kontrollitud...

Usutavasti olen hakanud pihta saama hobude vajadustele haigusperioodil. Tegin nii mõndagi valesti nii Mozarti kui ka Theoga.

Panen mõned tähelepanekud kirja:

"Liigutamine"
Muidugi on vaja hobune ka valu ja halva enesetunde korral pisut liikuma saama. Aga pisut. Sest energiavarud on haigusega võitlemisel piiratud. See, et ma alguses Theo kordetamist jätkasin, lootes röga lahti saada - see oli jäme viga. Sest ta pani end proovile, proovis galoppi ja puha... kuni jäi kõõksudes seisma. Parem selliseid vapustusi loomal vältida.
Liigutamisena peaks pakkuma hästi kerget ja mängulist tegevust, mis (1) aitaks korvata liikumisvaegust (2) ennetada stressi. Maius on siin heaks abimeheks, ent loomulikult - väikestes kogustes.

RežiimRohtude, sööda ja muude tegevustega toimetamine iga päev kindlal ajal. Vältida ootamatuid muudatusi ja olukordi - kõik see aitab hobusel jõuressursse hoida.

Immuunsuse tõstmineVitamiinirikas ja tasakaalustatud sööt. Homoöpaatia (mina sain häid terakesi Ute kaudu). …

Kurtna võistlustel

Eeei, mitte mu hobused, vaid mina!:) Ja mitte sõitmas, vaid abiks.
Aga kahjuks libises mu reedeõhtu taas liigsele veinitarbimisele, uni jäi napiks ja hommikul oli raske uskuda, et Exceli tabelile üldse pihta saan. Korraks jäin stardimaksu ja boksiüüri kogumisel peast arvutamisega lausa jänni. Kuigi - arvud olid lihtsamast-lihtsamad.

Kahjuks ma sõite ise ei näinudki, sest olin tallikontoris ja püüdsin operatiivselt maneežist tulnud infot sisestada. Käed värisesid... Mul ei olnud aimugi, kuidas karistuspunkte arvutada. Kohtunik juhendas kiiresti, õnneks sain pihta.
Hea, et ma üksi ruumis olin - kartes eksida, pomisesin omaette andmeid sisestades:)

Samuti sain mitme hobufoorumi virtuaalkasutajaga tuttavaks. Isegi moderaatoriga. Voh! Mõnusalt tasakaalukad ja asjalikud inimesed. Ka ühe hobustest blogijaga tutvusin - tema hobune põeb samalaadset haigust nagu Theo. Samas ta võistles ja väga edukalt! Sain temalt häid nippe - näiteks kuivsilo kasutamine söödaks heina asemel. Tema toob silo K…

Pildid näituselt

Kujutis
.








Lappasin täna pilte. Kõik läheb veel hästi! Need pildid kinnitavad seda. Möödunud laupäeval käisid üle hulga aja külas doubleR:) Nad vaatasid Theod ja olid lootusrikkad, Mossu konditsiooni aga suisa ahhetasid. Et nii priske ja rõõsa-roosa:)

Oleng lõppes nelja paiku hommikul. Menüü: Boef ´a la tatar, soolaforell, tomatid bkitsejuustu balsamico ja basiilikuga, lumepallisupp. Joogid - valge viin, kinzmarauli, protvein, chardonnay. Oo õudust, kui haige ma olin järgmisel päeval.

Öösel sai igatahes mitu korda lubatud, et üsna pea taas ratsutame. Ühel jõuluüritusel see tõenäoliselt juhtubki. Harjutada oleks enne vaja, ent kust küll aega võtta?

Vaatasime doubleR-ga videod Theo trennist ja nendepoolne hinnang oli üks: "Jube hea käiguga!":) Olin uhke nagu ise oleks teinud.

Praegu Theol taas kehvem - mitte nii halb kui enne lund, ent siiski. Haigus on muutlike ilmade tõttu visa taanduma. Õnneks lubab ilma jahenemist õige pea. M. - hoia ikka veel meeles, mida palusin Sinult!

Külalised on T…