Kurtna võistlustel

Eeei, mitte mu hobused, vaid mina!:) Ja mitte sõitmas, vaid abiks.
Aga kahjuks libises mu reedeõhtu taas liigsele veinitarbimisele, uni jäi napiks ja hommikul oli raske uskuda, et Exceli tabelile üldse pihta saan. Korraks jäin stardimaksu ja boksiüüri kogumisel peast arvutamisega lausa jänni. Kuigi - arvud olid lihtsamast-lihtsamad.

Kahjuks ma sõite ise ei näinudki, sest olin tallikontoris ja püüdsin operatiivselt maneežist tulnud infot sisestada. Käed värisesid... Mul ei olnud aimugi, kuidas karistuspunkte arvutada. Kohtunik juhendas kiiresti, õnneks sain pihta.
Hea, et ma üksi ruumis olin - kartes eksida, pomisesin omaette andmeid sisestades:)

Samuti sain mitme hobufoorumi virtuaalkasutajaga tuttavaks. Isegi moderaatoriga. Voh! Mõnusalt tasakaalukad ja asjalikud inimesed. Ka ühe hobustest blogijaga tutvusin - tema hobune põeb samalaadset haigust nagu Theo. Samas ta võistles ja väga edukalt! Sain temalt häid nippe - näiteks kuivsilo kasutamine söödaks heina asemel. Tema toob silo Kehrast. Kahjuks ei jõudnud me kontakte vahetada, ent kui kellelgi lugejatest on Teele mobiilinumber, siis palun saatke see mulle meili peale (profiili juures on aadress).

Kui keegi mu blogilugejatest teab Harjumaal kvaliteetse kuivsilo müügikohta, palun andke teada!
Tean , et tehakse ka 70 kg rulle - see oleks eriti hea, siis saaks selle hõlpsalt ühele hobule realiseeritud. Muideks, loobusin lõplikult kaere ostmisest ja annan hetkel Farmplant Sport`i mõlemale hobusele. Niisutan, sest see tolmab kahjuks samuti. Ajas isegi Mozarti köhima.
Tänavune hein on ikka äärmiselt s... Maksin kõrget hinda ja ikka sain seest tolmavat kraami. Pealmised kihid suisa haisevad - koorin need kõik ära. Siinkohal on mul üks suur kahtlus, et tänavuse kohutava haigushoo kutsus esile mu kaasa väike lohakus - nimelt viskas ta riknenud ja kooritud heina tallitagusesse ja loomulikult käisid hobud seda hunnikut pidevalt revideerimas...

Üks ütlus tegi küll tuska. Tuttav inimene, kuuldes mu hobude sellesügist seisukorda möönis - "parem õudne lõpp, kui lõputu õudus". See pani mind taas mõtlema, kuivõrd hea neil tegelikult om hobuseelu elada on. Koju tulles ja hobuseid koplist tuues, nägin pimeduses säravaid silmapaare ja sain vastuse. Theo hingas täna oluliselt paremini.

Aga võistluse sekretärina sain põneva kogemuse. Pealegi nägin üle hulga aja Larsi, kellega sai kokkulepitud, et uuest aastast asun taas asja kallale. Pean end kätte võtma ja letargiast välja tulema. Ega hobude tervise üle stressamine olukorda paremaks ei tee. Samas - näen ja kuulen ikka kasulikku ja ehk saan kuuldut ka oma silmaterade olukorra parendamiseks ära kasutada...