Vaatamine

Olen mitmeid kordi mõelnud, et mis on see, mis teeb hobusega suhtluse erakordseks. Üldteada tõde - kes kunagi hobustega kokkupuutunud/tegelenud, sellest "pisikust" enam lahti ei saa.

Kindlasti tuleks siinkohal eristada inimesi, kes tegelevad ratsaspordiga - neil võivad hobustega suhtlemise eesmärgid ja tunded olla mõnevõrra teised, kui neil kes soovivad lihtsalt hobustega koos olla ja neid tundma õppida.

Minu jaoks on hobuse kõige väljendusrikkamaks omaduseks viis, kuidas nad VAATAVAD. Saakloomana peavad nad pidevalt ümbrust silmas ja nendega kauem koos olles õpid tõlgendama vaate tähendusi. Ma ei tea, kuidas moodustuvad ümbritseva maailma kujutised nende silmades, ent tajun - nad näevad maailma hoopis teise spektri läbi.  Kui palju erinevaid vaatamisi oma hobuste puhul tean? Variante ja kombinatsioone on mitmeid:)

 -  Koplis olles ümbruse jälgimine - see ainitine pilk, millega puuritakse horisonti. Inimsilm ei erista mitte midagi, ent neile...mnjah. 

 - Kopli värava "valve" - sinna kogunetakse, siis kui on teada  - varsti saab kaerale. Ootuspinevust suisa kiirgab silmist! Ja samas see pilk - soe ja paitav, et... "kaeratädi" tuleb :)

 - Kohtumised võõra hobusega. Need  vaatamised on taaskord täiesti erilised!

 - Oma perekoerte jälgimine - jälle teistsugune vaatamine:)

 No ja muidugi on lugematu arv erinevaid silmanurga jälgimisi ja silmas pidamisi.