Talvesööt
Nüüd tuleb üks kuri lugu ;)
Ma olen nimelt väga kuri oma hädisuse ja suutmatuse pärast. Jutt käib talvesöödast . Õigemini sellest kuivõrd läbimõtlematus ja vähene planeerimisoskus sügisest-sügisesse raha tuulde sunnib loopima.
Eelmistel aastatel oleme valdavalt heina ostnud. Sattusime erinevate tootjate otsa ja nii juhtus sageli, et suured kogused heina (suurtes rullide pealmised kihid) tuli lihtsalt mineva visata /või ära põletada. Kuniks taipasime, et ka kõige kõrgema kvaliteediga hein ei enneta Theo haigust. Seega oleme täielikult üle läinud kuivsilole.
Ptui-ptui-ptui, ent tulemus on silmaga nähtav ehk ei mingeid haigusnähte veel tänavusel niiskel ja sompus sügisel. Ja ma mõtlen päris tõsiselt temaga ikkagi sporti hakata tegema.
Aga probleem on selles, et suurte silopallide käitlemiseks on vaja tehnikat, mida meil pole ja mida pole ka kahe-kolme hobuse pidajal rentaabel muretseda. Seetõttu lasime kogu laadungi, ~12 silopalli varjualuse lähedusse transportida, et sealt siis kuidagi nökerdame ja tõukame sõprade abiga.
Valearvestus oli see, et me ei tulnud selle peale, et need silopallid huvitavad ka hobuseid. Isegi väga. Ja mitte üks vaid kõiki palle tuleb näksida.
Kui selle avastasime, siis oli mitu kilepalli rikutud. Niiskus ja õhk ligi pääsenud. Kartsime juba, et kogu talvevaru on vastu taevast. Ent võta näpust, nad oskavad oma tarkade lõukadega pallidest väärt ja riknemata kraami välja sonkida. Tiire pole veel tulnud ja kõhud on täis:) Kõik läigivad ja on häppid. Palju kraami on muidugi ka jalge alla tambitud, ent mis parata.
Nüüdseks on pallidel tara ümber ja koormakilega ära kaetud. Arvake ära, kes oli täna selle tara sees...
Kuna traktor, mis peaks ühe palli õigesse kohta ehk varjualusesse tõstma, tuleb alles homme, siis tulin rahva tungivale soovile vastu ja vedasin tara nii, et 1 uus pall jääks nende käsutusse. Eks näis kas Houdini trikid korduvad ka õhtul.
Houdini trikk - tara on absoluutselt terve, ent 177 cm turjakõrgusega Theo on imeväel tarastatud alal.
Ajab naerma, eks.
Aga kuradi-kurat ikka ka....
Ma olen nimelt väga kuri oma hädisuse ja suutmatuse pärast. Jutt käib talvesöödast . Õigemini sellest kuivõrd läbimõtlematus ja vähene planeerimisoskus sügisest-sügisesse raha tuulde sunnib loopima.
Eelmistel aastatel oleme valdavalt heina ostnud. Sattusime erinevate tootjate otsa ja nii juhtus sageli, et suured kogused heina (suurtes rullide pealmised kihid) tuli lihtsalt mineva visata /või ära põletada. Kuniks taipasime, et ka kõige kõrgema kvaliteediga hein ei enneta Theo haigust. Seega oleme täielikult üle läinud kuivsilole.
Ptui-ptui-ptui, ent tulemus on silmaga nähtav ehk ei mingeid haigusnähte veel tänavusel niiskel ja sompus sügisel. Ja ma mõtlen päris tõsiselt temaga ikkagi sporti hakata tegema.
Aga probleem on selles, et suurte silopallide käitlemiseks on vaja tehnikat, mida meil pole ja mida pole ka kahe-kolme hobuse pidajal rentaabel muretseda. Seetõttu lasime kogu laadungi, ~12 silopalli varjualuse lähedusse transportida, et sealt siis kuidagi nökerdame ja tõukame sõprade abiga.
Valearvestus oli see, et me ei tulnud selle peale, et need silopallid huvitavad ka hobuseid. Isegi väga. Ja mitte üks vaid kõiki palle tuleb näksida.
Kui selle avastasime, siis oli mitu kilepalli rikutud. Niiskus ja õhk ligi pääsenud. Kartsime juba, et kogu talvevaru on vastu taevast. Ent võta näpust, nad oskavad oma tarkade lõukadega pallidest väärt ja riknemata kraami välja sonkida. Tiire pole veel tulnud ja kõhud on täis:) Kõik läigivad ja on häppid. Palju kraami on muidugi ka jalge alla tambitud, ent mis parata.
Nüüdseks on pallidel tara ümber ja koormakilega ära kaetud. Arvake ära, kes oli täna selle tara sees...
Kuna traktor, mis peaks ühe palli õigesse kohta ehk varjualusesse tõstma, tuleb alles homme, siis tulin rahva tungivale soovile vastu ja vedasin tara nii, et 1 uus pall jääks nende käsutusse. Eks näis kas Houdini trikid korduvad ka õhtul.
Houdini trikk - tara on absoluutselt terve, ent 177 cm turjakõrgusega Theo on imeväel tarastatud alal.
Ajab naerma, eks.
Aga kuradi-kurat ikka ka....
Kommentaarid