Sahkari talu

Nüüd tuleb üks kuri lugu ;) Ma olen nimelt väga kuri oma hädisuse ja suutmatuse pärast. Jutt käib talvesöödast . Õigemini sellest kuivõrd läbimõtlematus ja vähene planeerimisoskus sügisest-sügisesse raha tuulde sunnib loopima. Eelmistel aastatel oleme valdavalt heina ostnud. Sattusime erinevate tootjate otsa ja nii juhtus sageli, et suured kogused heina (suurtes rullide pealmised kihid) tuli lihtsalt mineva visata /või ära põletada. Kuniks taipasime, et ka kõige kõrgema kvaliteediga hein ei enneta Theo haigust. Seega oleme täielikult üle läinud kuivsilole. Ptui-ptui-ptui, ent tulemus on silmaga nähtav ehk ei mingeid haigusnähte veel tänavusel niiskel ja sompus sügisel. Ja ma mõtlen päris tõsiselt temaga ikkagi sporti hakata tegema. Aga probleem on selles, et suurte silopallide käitlemiseks on vaja tehnikat, mida meil pole ja mida pole ka kahe-kolme hobuse pidajal rentaabel muretseda. Seetõttu lasime kogu laadungi, ~12 silopalli varjualuse lähedusse transportida, et sealt siis ku...

Hobud valmistuvad talveks. Peamine märk selleks on talvekasuka kasvatamine. Kuivõrd mul on hetkel 3 hobust on hea võrdlusvõimalus - kõigil kolmel on absoluutselt erinev karvkate. Spiilson, kes on peamiselt eesti hobuse põlvnemisega, on kasvatanud tiheda ja karmikarvalise kasuka. Karvad on tugevad nagu jõhvid. Vett ja lund talub selline karvastik ilmselt päris hästi. Sellest hoolimata on Spiilson väga tänulik varjualuse üle ja kasutab seda sademete ajal hoolega. Mozarti talvejope on väga nunnu. Selline pehme ja üsna pikk karv. Tõelised karupüksid on jalas...:) Kui sügispori taandub, lööb valge karvastik hõbedaselt särama. Ilus. Kuna ta näeb hetkel väga kaunis välja, oleme teda asunud lisaks Mozartile suursugusemate nimdega kutsuma nagu Amadeus või Wolfgang. Talle meeldib:) Theo seevastu on sportlikus kostüümis. Karvastik on tihe, ent lühike. Ilmselt on aretustöö vilja kandnud ja hobu, keda sporditegemiseks klippama peaks, ei kasvatagi enam paksu kasukat. Uurisin ükspäev ta sugupu...