Mozart valuvabaks vol 1

Täna käis dr Aibolit.
Liigesesüstid on ikka päris karmid asjad. Kõigepealt  tuimestav süst kaela, seejärel rasseeriti kabjaluuäärne ala paljaks ja siis kortisoon kummalegi jalale. Aibolit kahtlustas, et jalgade olukord on kehvemaks läinud - nii oligi. Kui süstal sisse torgati, väljus geelja liigesevedeliku asemel puhast vett. Sama olukord ka vasakus jalas. Otsustasime süstida liigesevedeliku aseainet mõlemasse esijalga. Aibolit küsis nii armsalt, et kas ma raatsin. Ikka-ikka:)

Uurisin ka jalanärvi op.-i kohta. Jah, ta täiesti teeb seda ja isegi soovitas. Hobud on saanud isegi paarist aastast pikemaid ajapikendusi:)  Et seda op.-i teha, tuleb hinnata süstikluu olukorda. Leppisime kokku märtsikuu. Et kõigepealt pildid ja seejärel op. Kõigega saab ühele poole ühe päevaga.
Ta teadis ka juhtusid, mil ilmnes et seda on tehtud traavlitele, kes seejärel edasi võistlema sunnitud. No comments....:(  Kliiniliselt tähendab see hobuse esijala  täiesti tundetuks muutmist alates kabjapiirkonnast.Haiguse kulgu see ei piira, küll aga ei tunne hobune valu.Samas tuleb jalgu hakata igal aastal pildistama, sest kuna valuaisting puudub, ei saa teada ka millal on vaja liigesevedelikku juurde süstida.
Selline värk siis.

Nüüd on taastumine - 4 päeva boksirežiimi (kuni 18.jaanuarini) ja seejärel 7 päeva (kuni 25.jaanuarini) 10-15  minutit jalutamist vaid. Alles seejärel tohin Mossu koplisse lasta.
Theo peab seni oma õuetuurid üksi mööda saatma.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Aga magama ei taha panna, see on ju talle piinav elada rohtude peal jn...? Kuigi sellist otsust on jube vastu võtta, ta ju pereliige :(
Ingrid ütles …
Rohtude mõte ongi see, et see hobusele piinav poleks. Niikaua, kui on võimalust hobusele normaalset elu tagada ja tal endal ka elutahet jätkub, siis miks tema aitamise asemel sõbrast loobuda??

Minu arvates on Mozartil hooliva omanikuga väga vedanud. Kui on aeg, siis on aeg, aga seda ei otsustata kindlasti mitte siin ja anonüümselt internetis selliseid ettepanekuid jagada tundub natuke... kohatu?
Heli ütles …
Jah, paraku on nii, et Mozartil pole kordagi olnud sedavõrd halb, et ta endaga hakkama ei saaks.
Julgen väita, et olen piisavalt vastutusvõimeline,kui on vaja raske otsus teha. Olen piisavalt konsulteerinud ka erinevate loomaarstiga. Magamapaneku peale on vara mõelda.
Heli ütles …
Aga tegelikult... anonüümne, mida Sina teeksid?
Kui Sul on valida, et kas saad oma sõbra elupäevi pikendada rohkem kui paari aasta jagu aitad teda või paned pigem magama?
Kõik sõltub muidugi ka võimalustest.
~3 aastat tagasi olin sunnitud opereerima kaukaaslase ühte jalga. Spetsiifiline häda, mille tulemusel istutati üks kunstlihas:) Sel ajal, kui jalg paranes, hakkas ta hoidma ka teis käppa. Kahtlus osutus tõeks - koormuse all ütles üles teine tagumine jalg. Opereeritigi ka teine jalg, sest muidu oleks ta longanud siiani kolmel jalal.

Et siis... ma leian, et kui võtan endale looma, siis peab mul olema tahe ja võimalus teda aidata ka haigestumise ajal.

Ta pole tarbeasi või saapapaar, mille "remontimise" asemel mõttekas osta uus.
Anonüümne ütles …
Mul on endal sama asi lihtsalt. Mul on täkk, kahjuks on ta jalad ikka hullemas seisus kui sinu hobuse omad. Ja ma peangi nüüd mingi otsuse vastu võtma..kuigi ma ei kujuta ette kuidas. Ma olen selle hobusega 8 aastat koos olnud, aga nüüd lahutab meid kahjuks tema haiged jalad... Ma olen vist teid valesti mõistnud, loomulikult kui on võimalik teha selline operatsioon, mis lõpetab tema valud ja ta saab pikemalt ja valuta elada siis miks mitte. Kahjuks mul endal sellist võimalust pole ja tuleb vist teha see otsus, ja mitte seda enam edasi lükata. Mul endal elab ta ka praegu valuvaigistite peal.
Heli ütles …
Jah, saan sellistest dilemmadest väga hästi aru. Sellised mõtted on mindki pidevalt vaevanud. Õnneks sain saata läbi hea sõbra röntgenipildid Tartu loomakliinikusse, kus närvide läbilõikamise võimalusest esimest korda teada sain. Kui Mozarti "ihuarst" tuli, siis arutasin temaga selle võimaluse üle ja ta leidis selle mõistliku olevat. Ta on konkreetne inimene ja ses osas usaldan teda. Ta on õpetanud ka märke jälgima. Et kui hobune ise alla annab. Siis ta üldjuhul ei taha enam ei püsti tõusta, boksist välja tulla ja kaotab üldse huvi ümbritseva suhtes. Siis on õige aeg võtta vastu lõplik otsus uinutamise suhtes.

Samas "kummitab" mind alati veti sõnum, et - hobune on oma olemuselt sportlik olend. Tal on suured kopsud, võimas lihaskond jne. Kui ta ei saa piisavalt liikumisvõimalust, siis kogu organism pisitasa lakkab toimimast. Hobusele on väga oluline liikumine - see on tema igapäevase hea elu alus.
Kui hobusel liikumisvõimalus minetub, siis jah - kurb tõde.

Igaks juhuks: kui Sa soovid rohkem infot Mozarti jalaoperatsiooni kohta (maksumus jne), siis kirjuta mulle meilile: meca.p11ga@gmail.com