Mozarti suvi 2009
Olen hobuteema postitustega kuidagi jänni jäänud. Pole tükil ajal neist iitsatanudki. Justkui neid polekski enam.
On-on. Mõlemad ikka alles:) Theost kirjutan mõni teine päev.
Mozart on olnud vapper. Juuni lõpus-juulis ta tervis halvenes. Tänasin õnne, et teda Juurimaale karja ei saatnud - ta poleks seal hakkama saanud. Kuna Theo asemele tuli talle Kurtnast seltsi Balmer, siis lootsin et mured murtud. Hobud tundusid omavahel hästi sobivat. Kuniks tulid putukad. Balmer ei talu kärbseid-sääski-parme ja põgeneb nende eest pideva liikumisega. Noja... kes Balmerit teab, siis ... tema sabake on ju napp. Nii võttiski ta endale Mozarti pika saba abiliseks, sundides Mossut koguaeg liikvele ja hoides pead "tagumikus":)
See aga kurnas Mozartit. Vähemalt esialgu - ta ei ole harjunud pideva liikumisega. Mida nädal edasi, seda vastumeelsemalt ta boksist välja tuli. Ja ikka väga kangelt ja hädiselt. Valuvaigisti (Finadyn) ei tundunud ka erilist leevendust toovat. Püüdsin massaažiga ta olemis parendada - see tundus pisut toimivat. Aga olukord oluliselt ei paranenud. Ööseks lasin mõlemad hobud boksidesse. Mötsisin putukavahendiga sisse jne.
Kaasagi muutus järjest mornimaks hobust hommikul koplisse kantseldades -aeganõudev ja kurb tegevus. Päeval, ringi liikude läks kangus pisitasa üle.
Otsustasime rohu ära jätta kuna see niikuinii olukorda paremaks ei teinud. Ühel õhtupoolikul võtsin Mossu kaela ümbert kinni ja küsisin kas ta on ehk liiga väsinud sest ilmaelust ja tahaks lõplikult ära tuttu minna.
Ja imede-ime! Justkui oleks hobu sellest aru saanud. Igatahes praegu on Mozart absoluutselt rohuvaba ja suuteline iseseisvalt hommikul boksist välja tulema. Ta suisa tahab ise tulla! Võtab päitsed suu vahele ja hakkab astuma:)
Väga hästi on talle mõjunud ka Theo tagasitulek. Õhtuti kepsutatakse ülemeelikult ja päeval nositakse isegi "jubedas metsatukas" rohtu. Jubedas ses mõttes, et koos Balmeriga ei läinud Mossu sinna kunagi. Julge rüütel Theoga aga küll:)
Lõppkokkuvõttes arvan siiski, et Balmeri juhtimisel läbiviidud pidev sammutrenn tuli Mozartile kasuks. Pisut kõhnem ta hetkel on, ent alustasin ülespoputamist kaera-purustatud odra seguga. Porkse ja õunu. Päts leiba.
Juhtivate hobusekasvatajte nõuanded;-)
On-on. Mõlemad ikka alles:) Theost kirjutan mõni teine päev.
Mozart on olnud vapper. Juuni lõpus-juulis ta tervis halvenes. Tänasin õnne, et teda Juurimaale karja ei saatnud - ta poleks seal hakkama saanud. Kuna Theo asemele tuli talle Kurtnast seltsi Balmer, siis lootsin et mured murtud. Hobud tundusid omavahel hästi sobivat. Kuniks tulid putukad. Balmer ei talu kärbseid-sääski-parme ja põgeneb nende eest pideva liikumisega. Noja... kes Balmerit teab, siis ... tema sabake on ju napp. Nii võttiski ta endale Mozarti pika saba abiliseks, sundides Mossut koguaeg liikvele ja hoides pead "tagumikus":)
See aga kurnas Mozartit. Vähemalt esialgu - ta ei ole harjunud pideva liikumisega. Mida nädal edasi, seda vastumeelsemalt ta boksist välja tuli. Ja ikka väga kangelt ja hädiselt. Valuvaigisti (Finadyn) ei tundunud ka erilist leevendust toovat. Püüdsin massaažiga ta olemis parendada - see tundus pisut toimivat. Aga olukord oluliselt ei paranenud. Ööseks lasin mõlemad hobud boksidesse. Mötsisin putukavahendiga sisse jne.
Kaasagi muutus järjest mornimaks hobust hommikul koplisse kantseldades -aeganõudev ja kurb tegevus. Päeval, ringi liikude läks kangus pisitasa üle.
Otsustasime rohu ära jätta kuna see niikuinii olukorda paremaks ei teinud. Ühel õhtupoolikul võtsin Mossu kaela ümbert kinni ja küsisin kas ta on ehk liiga väsinud sest ilmaelust ja tahaks lõplikult ära tuttu minna.
Ja imede-ime! Justkui oleks hobu sellest aru saanud. Igatahes praegu on Mozart absoluutselt rohuvaba ja suuteline iseseisvalt hommikul boksist välja tulema. Ta suisa tahab ise tulla! Võtab päitsed suu vahele ja hakkab astuma:)
Väga hästi on talle mõjunud ka Theo tagasitulek. Õhtuti kepsutatakse ülemeelikult ja päeval nositakse isegi "jubedas metsatukas" rohtu. Jubedas ses mõttes, et koos Balmeriga ei läinud Mossu sinna kunagi. Julge rüütel Theoga aga küll:)
Lõppkokkuvõttes arvan siiski, et Balmeri juhtimisel läbiviidud pidev sammutrenn tuli Mozartile kasuks. Pisut kõhnem ta hetkel on, ent alustasin ülespoputamist kaera-purustatud odra seguga. Porkse ja õunu. Päts leiba.
Juhtivate hobusekasvatajte nõuanded;-)
Kommentaarid