Topelttrenn

Käisime Mariga läinud nädalavahetusel Theod külastamas. Mari sõitis teda. K. juhendas kõrvalt.

Kuna K. on nüüdseks paranenud, otsustas ta Theoga tegelema hakata 2 korda päevas. Hommikupoole kordetrenn, õhtuti seljas. Mulle meeldib, et ratsastajal on eesmärk. Eesmärgiks on tasakaal ja kuulekus, mis tegelikult võrdub kindlustundega uute harjutuste vastuvõtul.

Theo ärritub/erutub kohe, kui nõuda midagi, siis kui (i) ta tahaks parema meelega vaadata, kes sealt teisest kopli servast läheneb, (ii) suunamuutusele, siis kui tema tahaks hoopis oma mõtet realiseerida, (iii) siis kui ta kergelt väsinud/tüdinenud on...

Samas on 2 nädalat puhkus Theole minu arvates hästi mõjunud. Rahulik ja koostööaldis oli. Muret teeb siiski see, et hobune pole eriti kosunud. Kuna ta oli üksi koplis (teised silma ulatuses), siis pelgasin et ehk ei liigugi ta parematele karjamaadele, kuna kardab teistega silmsidet kaotada. Sel alal, kus ta "valvas" eriti enam karjamaarohtu polnud... Päevas saab ta ka paisutatud otra, aga ikkagi palusin talliomanikku, et ta viidaks rohurikkamale karjamaale. Neid seal õnneks jagub. Teine hobune pidavat ikkagi seltsi pandama. Ilmselt olen liiga muretsev, ent Theo puhul on selleks ka põhjust.

Muidu on ta tervis väga hea (ptui-ptui-ptui), Mari täheldas, et pärast trenni polnud ta eriti märg ega lõõtsutanud - hea märk, et võhma on tekkinud.

Õhtul riputan ka mõned pildid.