Puhkuse II päev. Rauad ja värkimine.

Täna käis Urmas ja Mozart sai kaduma läinud raua tagasi alla. Kevadises jooksutuhinas tuli üks ära - esijalalt, millel sügisene lõhe välja kasvas. Kuna oli parasjagu õige aeg ka värkimiseks, saidki mõlema hobu kabjad korda.

Seoses rautamise/värkimisega oli mul põhjust Theo üle uhkust tunda - kenasti ja ilma pabistamata anti kõiki jalgu, tehti eest ära aste, kui Urmas teise külje poole liikus ja puha. Muidugi elementaarne, ent meil läks selleni aega... Veel augustis/septembris oli tõeline tegu, et ainuüksi kapju puhastada. Nüüd enam mitte:)

Mulle väga meeldib Urmase töö. No tõesti - Mozartile on vaja rohkem aega kulutada, sest valge (õigemini beež:)kabjamaterjal on nagu on. Aga pärast tema käike on Mozart oluliselt kõbusama astumisega ja ka raudade valik on sobiv.

Järgmine kord siis 2 kuu pärast. Suverauad! Uus ajaarvamine tänu hobudele...

Ahjaa, uurisin ka talviste abtsesside võimalikke tekkepõhjuseid - Urmas arvas, et enamasti tekivad vastu jäämügarikke ja külmunud maad ära lüües. Sel korral Mossul õnneks ühtegi ei olnud, ent sügisel leidis Urmas õige mitu kollet.

Aga muidu on mõõõõõnus puhata. Tegin koplisse lumememme ja mängisin hobustega lumesõda. Uskumatu, nad said kohe aru, et on uus mäng - põiklesid pallide eest ja kappasid ümber minu. Lahe!