Kriisiaeg
Eile õhtul olin sunnitud Theo`d süstima Dexafortega. Kerge hingeldus, mis üleeile alguse sai, oli süvenenud ja otsustasin enam mitte loota, et see niisama üle läheb. Samas - on kuivsilo siiski positiivset mõju avaldanud, sest viimasest süstist on möödas peaaegu 1 kuu. Nii suurt vahet pole sügisest saadik olnud...
Pühapäeval käisime hopsidega metsas - Theo jooksis mõnuga metsalagendikul. Korde otsas, muidugi:) Mõlemad püherdasid pehmel lumel, naudingust ägisedes ja puristades. Kuuseoksi kärbiti isuga. Vitamiinipuudus?
Kuna ma jätkuvalt annan päevase õuesoleku kestel nii Mozartile kui ka Theole heina, siis on mul proovimata veel üks nipp - anda koguaeg kuivsilo. Üsna kulukaks läheb mõlemale hopsile silo sööta, ent - pean selle ära proovima. Ka Mozart on taas köhima hakanud. Oh, tuleks juba suvi!
Bonham`iga on samuti ooper käimas. Kas olete näinud vigastatud metslooma? Mina mitte, ent arvan Bonzot sarnaselt käituvat. Esijalg on tal pärast klaasile astumist korralikult puru. Pikk ja sügav lõikehaav. Õnneks mitte kõõluste piirkonnas. Kuna see kõik juhtus siis, kui meid kodus polnud (Murphy), siis on ka raske öelda, kaua ta valu ja ehmatust taluma pidi. Kogu hoov oli igatahes vereradu täis. Öösel oli lootusetu ka kedagi ta käppa õmblema saada ja hommikul liiga hilja, et seda teha. Üldiselt ei ole vist ka loomaarsti, kes rõõmuga haavatud kauka juurde tuleks.
Ja tal on põhjust peljata. Praegu on nii, et kõik sidemed (isekleepuv, sidemehoidja jne) on haavalt eemaldatud ja mul ei õnnestu ka enam suukorviga talle läheneda - Bonzo saab koheselt aru, mida plaanin. Suisa purenud tal mind veel pole - ta annab piisavalt märku, et nüüd aitab. Ja kui edasi jätkad, pean sind hammustama - kahju küll!:) Aga õnneks hoiab ta end vähese liikuvusega reziimil. Sööb ja joob ning eile õnnestus ta oma pesast ka õuetiirule meelitada. Vähemalt ei immitse haavast enam verd. Paistetust samuti ei paista. Pärast õueskäiku oli ta taas vana armas Bon - pakkus käppa, palus sügamist ja ei urisenud enam mu peale. Olen usaldusväärsuse ta silmis taas ärateeninud. Loodetavasti täna veel parem päev - ja ta lepib ka teise leibkondlasega.
Pühapäeval käisime hopsidega metsas - Theo jooksis mõnuga metsalagendikul. Korde otsas, muidugi:) Mõlemad püherdasid pehmel lumel, naudingust ägisedes ja puristades. Kuuseoksi kärbiti isuga. Vitamiinipuudus?
Kuna ma jätkuvalt annan päevase õuesoleku kestel nii Mozartile kui ka Theole heina, siis on mul proovimata veel üks nipp - anda koguaeg kuivsilo. Üsna kulukaks läheb mõlemale hopsile silo sööta, ent - pean selle ära proovima. Ka Mozart on taas köhima hakanud. Oh, tuleks juba suvi!
Bonham`iga on samuti ooper käimas. Kas olete näinud vigastatud metslooma? Mina mitte, ent arvan Bonzot sarnaselt käituvat. Esijalg on tal pärast klaasile astumist korralikult puru. Pikk ja sügav lõikehaav. Õnneks mitte kõõluste piirkonnas. Kuna see kõik juhtus siis, kui meid kodus polnud (Murphy), siis on ka raske öelda, kaua ta valu ja ehmatust taluma pidi. Kogu hoov oli igatahes vereradu täis. Öösel oli lootusetu ka kedagi ta käppa õmblema saada ja hommikul liiga hilja, et seda teha. Üldiselt ei ole vist ka loomaarsti, kes rõõmuga haavatud kauka juurde tuleks.
Ja tal on põhjust peljata. Praegu on nii, et kõik sidemed (isekleepuv, sidemehoidja jne) on haavalt eemaldatud ja mul ei õnnestu ka enam suukorviga talle läheneda - Bonzo saab koheselt aru, mida plaanin. Suisa purenud tal mind veel pole - ta annab piisavalt märku, et nüüd aitab. Ja kui edasi jätkad, pean sind hammustama - kahju küll!:) Aga õnneks hoiab ta end vähese liikuvusega reziimil. Sööb ja joob ning eile õnnestus ta oma pesast ka õuetiirule meelitada. Vähemalt ei immitse haavast enam verd. Paistetust samuti ei paista. Pärast õueskäiku oli ta taas vana armas Bon - pakkus käppa, palus sügamist ja ei urisenud enam mu peale. Olen usaldusväärsuse ta silmis taas ärateeninud. Loodetavasti täna veel parem päev - ja ta lepib ka teise leibkondlasega.
Kommentaarid