Kuivsilo

Niih, pikaaegne vaikus on olnud tingitud sellest, et kirjutamise motivatsioon siiani nullis olnud. Kõigest ju tüdib vahepeal. Noja elukogemus on näidanud, et las siis mõnda aega aeg kulgeb - pole vaja rapsida ja vastutahtmist miskit teha. Ka hobudega sain teha paaripäevase pausi - Marike võimaldas mulle vabu päevi ja nii saime kaasaga nädalalõpu hoopis Haapsalu-mail, Puise kandis veeta.

Täna on tegelikult mu kaasa sünnipäev. Ja kuna minugi oma kaugel pole, siis tögasime teineteist, et tegime üksteisele kingituse ära - 10 rulli kvaliteetset (loodetavasti!) kuivsilo Toominga tallist. Hästi mugavates väikestes rullides - ~70 kg. S.t seda, et isegi mina jaksan neid liigutada/veeretada ja hobudele ette sööta.

Alustasime söötmist Teelelt saadud info põhjal - tasapisi. Kuna tegemist on proteiinirohke söödaga, vähendasime ka kaerakogust. Mõlemad saavad nüüd 1,5 liitrit kaera päevas. Veel annan ka lisaks heina, ent järgmisel nädalal tahaks täielikult silole üle minna, sest vaja jälgida, kas annab efekti või mitte.

Kuivsilo pole odav sööt, võrreldes heinaga (~60-70 kg rull maksab 142 kr). Ent kui mõjub, siis peame seda teed edaspidi minema. Ja kuna Mozart ka metsikult köhib, on alust kahtlustada, et Theo tänavune raske haigestumine on seotud heina viletsa kvaliteediga - on see ju ikkagi põhitoit.

Aga muidu - hakkan Theo haigusega harjuma:) Ei karda enam paaniliselt talli minna, et äkki... jne.

Süstime Theod endiselt Dexforte`ga. Õnneks on mõju nüüd pikem või tal lihtsalt kops paremini taastub. Lumi on ka katnud hallituse ja seegi ilmselt kergendab ta olekut.

Täna, kuivsiloga esimest korda tutvust tehes, tabas igatahes mõlemat metsik jooksuisu. Hullati ja tõugeldi sõime ümber. Ahjaa, kui esimesed peotäied silo ette andsin, oli märgata, et vähemalt Mossu on seda kraami enne saanud. Ta ei uudistanud üldse, vaid sõi tohutu ahnelt esimesed suutäied. Jalakraapsuga nõuti kohe lisa.

Või on ta lihtsalt nii täiuslikult intelligentne, et teab, mida vajab?:)