Hobuse rollid
Nädalavahetuse Horse Show tekitas minus vastakaid mõtteid.
Jean Francois Pignon`i hobushow oli tõesti imeline, koos abikaasaga nautisime seda väga. Ja olekski jäänud n.ö roosa maitse suhu, kui kohe vahetult pärast etendust alanud 150 cm rohkete parkuuridega takistusvõistlus poleks nii võikalt alanud. Võistlust alustanud slovaki KWBN kukkus sedavõrd raskelt, et terve areenitäis rahvast vakatas. Tõepoolest, vaid pisut jäi puudu, et hobu oleks kaela murdnud sealsamasm, pealtvaatajate silme all.
Hetkeks tundsin vastupandamatut soovi ära minna. Nii kohutav pilt oli. Ent õnneks ajas hobu end jalgele ja esimese asjana (!) läks nuusutama maaslamavat ratsanikku. Murdosa vältel toimus areenil inimestest-spordist väljaspool olevat. Väike peataolek inimeste poolt.
Mu seljataga istuv vanem naisterahvas hüüdis: "Sadulavöö lahti, sadulavöö lahti!" Veel paar mikrohetke ja väljakule jõudis arstiabi, kes seda koheselt ka tegi. Kõik toimus kohutavas ja pahaendelises vaikuses... mida äkitselt lõhestas tugev hädakisa hobuselt, kes oma stardijärjekorda oota.
Võistluste ajal kuuleb hirnatusi üliharva. Ülim distsiplineeritus. Kas tõesti oli liigikaaslase valu ja kohkumise šokk distsipliinist üle? Küllap vist, sest oma järge ootav hobune oli silmnähtavalt mures ja ärritunud.
Jean Francois Pignon`i hobushow oli tõesti imeline, koos abikaasaga nautisime seda väga. Ja olekski jäänud n.ö roosa maitse suhu, kui kohe vahetult pärast etendust alanud 150 cm rohkete parkuuridega takistusvõistlus poleks nii võikalt alanud. Võistlust alustanud slovaki KWBN kukkus sedavõrd raskelt, et terve areenitäis rahvast vakatas. Tõepoolest, vaid pisut jäi puudu, et hobu oleks kaela murdnud sealsamasm, pealtvaatajate silme all.
Hetkeks tundsin vastupandamatut soovi ära minna. Nii kohutav pilt oli. Ent õnneks ajas hobu end jalgele ja esimese asjana (!) läks nuusutama maaslamavat ratsanikku. Murdosa vältel toimus areenil inimestest-spordist väljaspool olevat. Väike peataolek inimeste poolt.
Mu seljataga istuv vanem naisterahvas hüüdis: "Sadulavöö lahti, sadulavöö lahti!" Veel paar mikrohetke ja väljakule jõudis arstiabi, kes seda koheselt ka tegi. Kõik toimus kohutavas ja pahaendelises vaikuses... mida äkitselt lõhestas tugev hädakisa hobuselt, kes oma stardijärjekorda oota.
Võistluste ajal kuuleb hirnatusi üliharva. Ülim distsiplineeritus. Kas tõesti oli liigikaaslase valu ja kohkumise šokk distsipliinist üle? Küllap vist, sest oma järge ootav hobune oli silmnähtavalt mures ja ärritunud.
Pärast võistlusi leidsin Delfist Pignon`i intervjuu, kus ta ütleb, et "hobune ei ole eriti intelligentne loom". Kelle jaoks intelligentne? Minu arvates pole empaatilisemat looma kui on seda hobune.
Aga nad on seda oma karjaliikmete, mitte inimese vastu.
See viis, mismoodi nad oma karjareegleid kehtestavad ja haldavad, on ülimalt intelligentne, ütleks ma.
Viimased päevad on Theole olnud rasked. Suured muutused ilmastikus on tinginud tal tõsised hingamisraskused, hoolimata sellest et teda pidevalt õues ja tolmuvabas keskkonnas karjatan. Praeguseks olen tänu süstile haigushoo kontrolli alla saanud (ptui-ptui-ptui) ja turgutan teda pulbrite ja homoöpaatiliste tilkadega. See selleks. Tahtsin hoopis seda öelda, et see oli imekspandav kuivõrd loomulikult vahetati kaheliikmelises karjas rollid. Kaitsjaks ja eestvedajaks sai Mossu. Koplis liiguti vaid nii - Mozart ees ja Theo järel. Samuti oli näha, et kui Theo seisis, püüdis Mozart talle oma kehaga kaitset ja tuulevarju pakkuda. Täpselt samasugune tegevus toimub ka ümberpöördult - siis kui Mozartit häda kimbutamas. Isegi kaera "edastatakse" läbi boksivarbade.
Mis ma selle looga öelda tahan?
Loomulikult on olemas hobuseid, kel võistlustahe olemas. Enamasti on aga hobuse ja inimese koostöö mitte niivõrd usaldusel baseeruv kui hobusepoolne kompromiss. Hobusel pole kopka eestki vaja hüpata järjestikku 12 parkuuri. Või suure publiku ees "istet võtta.
Tema intelligentsus peitub karjahierarhias. Inimene tema karja liige pole. Seda ei tohiks unustada.
Kommentaarid