Läks mööda:)

Hirmus hea tunne on... Mozarti lonkamine on järgi andnud. Konsulteerisin dr Aibolitiga ja andsin mõnevõrra tihedamini Finadyni (iga päev ja suure lonke päeval isegi 2 x päevas). Tavaline taks on meil 100 ühikut üle päeva.
Kahtlustasin siiski mitte niivõrd defomeerunud luuprobleemi kui seda, et ta on oma niigi haiged õlad ärakülmetanud. Olen teda nüüd öösiti koplisse saates vesti kandma pannud (selline kergest ja õhkuläbilaskvast materjalist ülakeha kaitse). Ta laseb sel protseduuril heameelega toimuda - märk sellest, et ta võiski lihtsalt tuult ja külma saada.
Igatahes on ta hetkel taas sama reibas kui ennne. Püherdab maas ja puha...

Abikaasa võttis tõsiselt käsile Theo liigutamise ja tegeleb temaga hetkel iga päev - kordetab koos külgratsmetega (kasutame neid nagu libisevaid). Taoline tegevus on aidanud lisaks tasakaalu tekitamisele oluliselt kaasa röga eraldumisele ning raskema hingamise nähud on praktiliselt möödunud.

Sadula ostule lisaks sain pealekauba tasuta turvast. Ostsin veel ühe koti lisaks ning - voila! Theole taoline allapanu sobib suurepäraselt. Nojah - pole sellist mikrotuolmu nagu saepurus ringi suusatades tekib. Nii Theol kui ka Mossul on suured boksid ning eriti Theo armastab pidevalt asukohta muuta boksis olles. Küll peadpidi aknast välja vaadates või siis lükandukse juures konutades.

Noja lõpuks ometi saan ka sadula üle rõõmustada! Vägev on! Ilus pruun ja ülimugav treeneri sõnul. Loodan ka ise õige pea sadulasse turnida. Kohe kui tunnen, et kätt ära ei tõmba. Jah, jällegi üks eneseületus ees... Aga Theod ma ei pelga kohe mitte üldse... kuidas saaksingi?