Harjutan kukkumist
... just niimoodi täna hommikul tundus. Ise olen loomulikult süüdi, sest kahe hobusega koplist tulles ei maksa väga unistamajääda, eks ole. Metsatukale lähenedes ehmatas Theo puude sahina peale ja tegi järsu hüppe, kaotasin tasakaalu ja kukkusin. Aga kriimud ja katkine nahk oli õigetes kohtades! Vasaku käe küünarnukk, parema jala põlv ja pahkluu (see viimane kont valutab veel pisut).
Hobud uudistasid ja ootasid, mil end püsti ajasin. Siis võtsid algul suuna kopli poole, ent taipasid üsna pea, et see pole ju kõige turvalisem koht. Seejärel kapati talli. Lonkasin järgi. Niisama, enda rahustuseks hüüdsin ka appi, kuigi teadsin et olen majast piisavalt kaugel. Bonham toetas haukumisega:) Nüüd on plaastrid haigetsaanud kohtadel peal ja lonkan edasi;-)
Hobud uudistasid ja ootasid, mil end püsti ajasin. Siis võtsid algul suuna kopli poole, ent taipasid üsna pea, et see pole ju kõige turvalisem koht. Seejärel kapati talli. Lonkasin järgi. Niisama, enda rahustuseks hüüdsin ka appi, kuigi teadsin et olen majast piisavalt kaugel. Bonham toetas haukumisega:) Nüüd on plaastrid haigetsaanud kohtadel peal ja lonkan edasi;-)
Kommentaarid
Hobusega on paraku väga lihtne kukkuda ka nii, et oled kindlalt kahe jalaga maa peal... Kui muutud ettevaatamatuks. Noore hobusega ei tohi end kunagi lõdvaks lasta... see võib suisa eluohtlik olla. Vigastada võib vabalt saada ka koplis hobuse lähedusse ronides jne.
Hobusel peab olema põgenemisruumi, sest paraku on ta olemuselt üsna arg. Teda võib ehmatada vabalt põõsast õhku tõusev linnuke...
Ja kui 500-600 kg hobune end järsult hüpates pöörab, siis pole võimalik end püsti hoida. Isegi ühtegi paremat asendit ei suuda sisse võtta. Jõuad vaid mõelda, et ta mulle peale ei astuks:)
Üldjuhul hobune püüab mitte peale astuda. Täna ta mu pahkluud kuidagi moodi äestas. Valus on siiani, aga paistetust pole - luu vast ikka terve.