Ilusad asjad: Roheline Muna

Mõni ese saab lähedaseks ja kalliks just sellega seonduvate hetkede ja emotsioonide tõttu.

Jutt on mu autost - Roheline Muna või Pözö nagu teda hellitavalt kutsun. Pözö oli mu esimene päris oma auto. Tükike iseseisvust ja sõltumatust. Hangitud sai ta just maale elama minekul ja hetkel, kui veel õhtuses it- õppes käisin. Enese liikumisvajaduste ühistranspordi logistikaga ühildamine kasvas ülepea ja majaehituse kõrvalt tundus see ikkagi ülivajalik ost.

Mäletan, et valikukriteeriumidele vastasid veel ka VW Polo ja Nissan Almera, ent Rohelisesse Munasse istudes tundsin kohe, et vot just see. Oma 1,4 mootorile vaatamata on ta erakordselt tubli edasiminekuga. Rekkast sai ikka väga valutult mööda vuratud.

Kuna eelmine omanik oli firma, kes sõidukisse eriti investeerinud polnud, siis ilmnes esimesel aastal üsna mitmeid hädasid. Üks pikantsemaid oli vast see, et kahe töökohtumise vahelisel lõunapausil hüppasin sõbranna juurde katsikule. Kõik oli ilus-tore kuni kiirustasin teisele kohtumisele - autosse sisse ei saa. Tee või tina. Immobilaiser oli lolliks läinud. Pärast veerandtunnist närveldamist ja Peugeoti esinduse telefoni teel antud juhendeid/katsetusi, õnnestus siiski nibin-nabin kohtumisele jõuda.

Sam aastal talvel blokkis ka tagumise ratta pidur kinni, mistõttu teel 360 kraadise pöörde tegin. Õnneks ei olnud kiirus suur ja ka vastutulijaid mitte. Rohkem suuremaid hädasid ei meenugi. Ahjaa, ühe ministeeriumi ees löödi mul õhtusel ajal ka küljeaken sisse - põhjus: pealeunustatud cd-mängija paneel.

Küll aga neid mitmeid-mitmeid mõnusaid hetki, kui tülpinuna ja tühjakspigistatuna autosse vajusin. Lemmikmuusika peale ja täielik ümberlülitus.

Ja mu sihitud hulkumised munakeses abil Eesti metsateedel... Kordagi ei jäetud mind hätta (tee peale). Veelgi enam - kordagi ei tulnud mul ka rehvi vahetada. Vist ei oskakski enam.

Nüüd on tal üsna pea uus omanik ja no tõesti-tõesti, pisut kurb on lahkuda. Mu kaasaümisemised, naerupahvakud, telefonikõned, kirumised, pisarad - kõik ju jäävad nende seinte vahele. Minu väike oma ruum.

Näis, kas uue neljarattalisega sama kontakt tekib. Igatahes haagisekonks lubab mõelda ka hobude veole. Seega on uuele autole pandud eriti suur vastutus ja lootused:)