Lihtsalt ilus

Viimasel ajal on olnud imetabaseid hetki... Viivud täis siiraid, südamesttulevaid sõnu ja pilke. Sain aru, et väga vajasin seda. Mõistmist ja tröösti. Inimesed on ikkagi imelised küll:)

Kuidas on nii seatud, et alati on igaühe jaoks keegi. Iga mure jaoks ka. Pead vaid julgema olla haavatud, siis leiad abi. Muideks, mulle tuttavad neljajalgsed käituvad samamoodi... Respekt ja tänumeel.

P.S Süstid mõjusid hästi. Mozart kappas, püherdas, solberdas vihma käes nagu vanasti:)... ja hobuseinimesest kolleeg ütles, et kui veab võib ta ka selle diagnoosiga vananeda. Täna igatahes magan rahulikult;-)