Kolm on kohtu seadus
Tagasi Kihnust.
Olin seal elu jooksul kolmandat korda.
Esimene kord oli paljude aastate eest. Kui olin 12-13 aastane. Tegelesin tollal pisut akvalangismiga ja meie trupil oli sukeldumislaager. Laager oli püsti pandud Rock City lähedusse. Vabal ajal lippasime sõbratar Pillega rannast väljaulatuvate kivide vahele mängima. Mängisime kivikeste külge kinnitunud vetikatega:) Kaks kuningatütart. Mäletan, et eriliselt lummav oli pikka "juusteriba" vees ujutada. Muinasjutt muudkui keris ja keris, meri, kivid ja kajakad tegelasteks. Hiline lapsepõlv. Meenutasime seika klassikokkutulekulgi.
Teine kord oli umbes 10 aastat tagasi koos tollaste kolleegidega ja peredega. Mul oli Jaan kaasas. Ööbisime Linaküla telklas. Samas toimusid ühe suure asutuse suvepäevad. Vist Eesti Energia. Kellegagi hakkas jutusoon sobima. Mäletan, et käisime 4-5 õhtul Kurase kõrtsus tantsimas ja surnuaial jalutamas. Saar ise jäi avastamata.
Ja nüüd, kolmandal korral armusin sellesse paika. Taimestik, rannariba, hajaasustus, vaikus, külainimesed, külapood, hobused - kõik oli just täpselt niikui peab. Kui mõnus oli rattaga metsavaheteid mõõta! Pargilaadsed männimetsad vaheldumas niitudega.
Oh, kui hea oleks mul koos hobudega seal. Rootsiküla poes tutvusin põgusalt ka kohaliku metsavahiga. Tal pidavat juba praegugi 2 mandrihobust rendil olema.
Muidugi tean, et logistika ja elu seal pole kerge, ent ikkagi...ikkagi. Unistada ju võib.
Olin seal elu jooksul kolmandat korda.
Esimene kord oli paljude aastate eest. Kui olin 12-13 aastane. Tegelesin tollal pisut akvalangismiga ja meie trupil oli sukeldumislaager. Laager oli püsti pandud Rock City lähedusse. Vabal ajal lippasime sõbratar Pillega rannast väljaulatuvate kivide vahele mängima. Mängisime kivikeste külge kinnitunud vetikatega:) Kaks kuningatütart. Mäletan, et eriliselt lummav oli pikka "juusteriba" vees ujutada. Muinasjutt muudkui keris ja keris, meri, kivid ja kajakad tegelasteks. Hiline lapsepõlv. Meenutasime seika klassikokkutulekulgi.
Teine kord oli umbes 10 aastat tagasi koos tollaste kolleegidega ja peredega. Mul oli Jaan kaasas. Ööbisime Linaküla telklas. Samas toimusid ühe suure asutuse suvepäevad. Vist Eesti Energia. Kellegagi hakkas jutusoon sobima. Mäletan, et käisime 4-5 õhtul Kurase kõrtsus tantsimas ja surnuaial jalutamas. Saar ise jäi avastamata.
Ja nüüd, kolmandal korral armusin sellesse paika. Taimestik, rannariba, hajaasustus, vaikus, külainimesed, külapood, hobused - kõik oli just täpselt niikui peab. Kui mõnus oli rattaga metsavaheteid mõõta! Pargilaadsed männimetsad vaheldumas niitudega.
Oh, kui hea oleks mul koos hobudega seal. Rootsiküla poes tutvusin põgusalt ka kohaliku metsavahiga. Tal pidavat juba praegugi 2 mandrihobust rendil olema.
Muidugi tean, et logistika ja elu seal pole kerge, ent ikkagi...ikkagi. Unistada ju võib.
Kommentaarid