Hobuselaiskus

Laiskleme hetkel koos hobustega. Treener on välismaal ja minu vaim liialt nõder, et miskit asjalikku ette võtta. Püüangi hetkel rohkem keskenduda talli koristamisele, varustuse korrastamisele ja muidu askeldamisele. Hobuinimesed teavad küll, et taolised "askeldamised" ei lõppe eal...

Theo kaotas eile mu silme all esijala raua. Tegi galopikiirendusi (mõnus hobuilm ju, pole parmusid!) ja libastus porisema koha peal. Jalgu üle kontrollides märkasin, et raud kadunud... leidsin sealtsamast lähedalt rohust, naeladki kõik sees alles. Aga muidu on ta uhke poiss. Kohe näha, et ta tunnetab oma noorusjõudu ja kaifib jooksuoskust täiega. Et treenerile nädala pärast mittepäris lontut üle anda, siis vähemalt boksis kiusan teda. Teeme eest äraasteid, tagurdamisi, edasiliikumist, jalahoideid, jalgade andmist jne. Juhul kui Reimo kätte saan, tahaksin Theo ka varustusega kordele panna. Pöial-Liisi lubas Theo sadula ära proovida sammus, eks näis.

Mozartil on mõnel päeval silmnähtavalt parem, mõnel kehvem. On päevi, kus ta paneb esijalad kartmatult maha, on päevi, mil ta ettevaatlikult samm-sammuhaaval boksist väljub. Päeva poole, koplis, läheb ta üldjuhul lahtisemaks. Küllaldase liikumise ja liigutamise eest hoolitseb Theo, kellest ta sammugi maha ei jää.... Pisut nukker on vaadata, kuidas rollid on vahetunud - nüüd sammub Theo ees ja Mossu tema järel. Olen näinud õhtuti Mossut üsna sageli galopitamas või siis Theod korrale kutsumas. See tähendab seda, et kui Theo ülemeelikuks läheb ja liiga kiireid piruette hakkab võtma ning kahel jalal tansisklema, sörgib Mossu eemale, tehes sagedasi suunamuutusi ja pöördeid, võttes nooremalt niimoodi vauhti maha. Tark loom!

Taspisi on minus taas pead tõstmas ratsutamise isu. Püüangi sel nädalal Larsiga kontakti saada.

Dr Aibolit peaks täna tulema, et Mossule FB asemel midagi tõhusamat väljakirjutada. Fenadyl pastat ilmselt.