Üks päev


Valmistudes tänase päeva katsumusteks, meenus mulle hommikukohvi kõrvale imearmas lapsepõlvemälestus - ....adina-sudina sutka sai, vehver-maare kuperkai, iits-tiits tipentamm, retska!...:)

Peaegu et "nägin" end 5-aastase plikatirtsuna ringis seismas, ninaots tolmune, põlved katki ja ootamas, kes uus pimesikk või siis peitusmängu otsija on.

Maagika! Kordasin neid sõnu võlutult veel liiklusummikus olles. Ei mingeid halbu uudiseid majanduslangusest, ärritumist vaheletrügijate pärast ja musti mõtteid, et laiemas plaanis toimub ju igapäevane võitlus nappide ressursside pärast nagu põrsad küna ees tõugeldes, et suurema lürpsu saaks tõmmata...

Maagilist tunnet pikendas ka põgus hetk muusikapoes, kus Clavinovade vahel istudes kahe keskeale läheneva meesterahva poolt esitatavat M.Kuulbergi flöödiduetti kuulasin, kõrval keemas liiklussõlm (harjutati ühe sündmuse tarbeks).

Päeva peale aga fluidum muidugi haihtus... eriti kui rodus ootavaid arveid maksma hakkasin.

Praegu aga, aknast piiluvat õhtupäikest imetledes, tulid võlusõnad taas meelde.

Niiet, vanamees-vanamees-kuuskendkuus-pooteist-hammast-oli-suus... Kuidas edasi oli?

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
...kartis hiirt ja kartis rotti, kartis nurgas jahukotti:) Kle, Pigipoolik, kohtume?;)
Heli ütles …
Vot täpselt nii:) Jube, kus kummitas, aga ei tulnud meelde:) Hea oleks tõesti kohtuda... Kõlistamiseni!