Koolitus
Eile veetsime koos Mariga pool päeva Keila lähedal asuvas tallis. Teemad: hobuse psühholoogia ja õpetamine ning topeltkorde (näidistund). Lektoriks oli Katia Leutonen. Olin temast ennegi palju head kuulnud, veendusin tema heas metoodikas ja kogemuste pagasis.
Kogu kooolitus toimus vabas õhus), talli kõrval, kohaliku talli hobude vahetus lähetuses (neid oli 20 ümber. Talliomaniku sõnul pidavat pärast 20-ndat hobust loendamine sassi minema, no seda ma usun. Igatahes kõik hopsid tundusid õnnelikud, terved ja oma eluga väga rahul olevat.
Minu jaoks väärtuslikeim oli esiteks teadassaamine, et oleme Theo koolitusega täiesti õigel teel. Noore õpetamisel ei tohiks kunagi olla ajast kahju ning vajadusel tuleb teamiste kinnistamiseks taas ning taas tagasipöörduda lihtsamate elementide juurde. Teiseks, oli hea teada saada, et hobusel pole mõtet oodata "tänulikku suhtumist" ning inimese valimist oma karja juhiks. Hobune onläbi aegade olnud karjaloom ja saakloom ning kogu ta käitumismuster põhineb nendel tunnustel. Ehmatamine ja põgenemisrefleksid on loomulikud ning neid tuleb erinevates olukordades ette näha ning sellega arvestada. Hobust saab õpetada läbi positiivse emotsiooni, kui ta tunneb end turvaliselt.
Topeltkorde tund oli samuti põnev. Õpilasteks olid saduldamata 2-a. ESH mära(hannoveri ristand), väljaõpetatud araabia mära (talliomaniku uhke ratsu) ja traavel, vist oli 5.a.
Kõige ilmekam oligi tund ratsastamata ESH märaga - kontakti loomine, sadulatekiga, kordepaelte ja kordevööga harjutamine. Igal juhul reageeris hobu Katia märguannetele täiesti positiivselt ning ohjamine õnnestus.
Araablane ja traavel sooritasid jooksukoplis kõik suunamuutused ja tempovaheldused häireteta. Kunagi kindlasti proovin ka Theo peal - pisut põnevam ja vaheldusrikkam kui tavaline korde. Arutlesime talliomanikuga korde vajalikkusest üldse. Tema leidis, et tegu on hobusele igavaima harjutamisega. Tuleb vist nõustuda - see enam-vähem sama kui 25 m basseinis edasi-tagasi kilomeetrite nühkimine. Seepärast Mozartit naljalt ringi ei saagi. Kõik muidugi oleneb sellest, millise suunitlusega hobust treenitakse... Alternatiiviks on treeningud käekõrval ja seljas.
Täna lähen üle hulga aja ratsatrenni. Vaatame, mis selg selle peale ütleb:)
Edit: trenn läks minu jaoks väga kümnesse. Super treener (kena ja meeldiv;-)ja hobune Brayen (torika ristand) samuti. Esimest korda tundsin, et sain pointile pihta:) Tasakaalule samuti, isegi täisistakut harjutasime - mingisugne äratundmine, kuidas selga lõdvestada, saabus siingi. Muidugi pikk tee käia ja eks ma annan endale aru, et algajaid kiidetaksegi kõvasti ning seda ei tohi väga südamesse võtta:) Ega ma näiteks hobuse peale osanud üldse väga mõelda veel, endaga oli veel üksjagu tegu. Aga kergendades sain küll tasakaalu kätte, käed lõdvaks, selja ja kaela ka. Jube hea meel on! Ootan juba teist tundi.
Kogu kooolitus toimus vabas õhus), talli kõrval, kohaliku talli hobude vahetus lähetuses (neid oli 20 ümber. Talliomaniku sõnul pidavat pärast 20-ndat hobust loendamine sassi minema, no seda ma usun. Igatahes kõik hopsid tundusid õnnelikud, terved ja oma eluga väga rahul olevat.
Minu jaoks väärtuslikeim oli esiteks teadassaamine, et oleme Theo koolitusega täiesti õigel teel. Noore õpetamisel ei tohiks kunagi olla ajast kahju ning vajadusel tuleb teamiste kinnistamiseks taas ning taas tagasipöörduda lihtsamate elementide juurde. Teiseks, oli hea teada saada, et hobusel pole mõtet oodata "tänulikku suhtumist" ning inimese valimist oma karja juhiks. Hobune onläbi aegade olnud karjaloom ja saakloom ning kogu ta käitumismuster põhineb nendel tunnustel. Ehmatamine ja põgenemisrefleksid on loomulikud ning neid tuleb erinevates olukordades ette näha ning sellega arvestada. Hobust saab õpetada läbi positiivse emotsiooni, kui ta tunneb end turvaliselt.
Topeltkorde tund oli samuti põnev. Õpilasteks olid saduldamata 2-a. ESH mära(hannoveri ristand), väljaõpetatud araabia mära (talliomaniku uhke ratsu) ja traavel, vist oli 5.a.
Kõige ilmekam oligi tund ratsastamata ESH märaga - kontakti loomine, sadulatekiga, kordepaelte ja kordevööga harjutamine. Igal juhul reageeris hobu Katia märguannetele täiesti positiivselt ning ohjamine õnnestus.
Araablane ja traavel sooritasid jooksukoplis kõik suunamuutused ja tempovaheldused häireteta. Kunagi kindlasti proovin ka Theo peal - pisut põnevam ja vaheldusrikkam kui tavaline korde. Arutlesime talliomanikuga korde vajalikkusest üldse. Tema leidis, et tegu on hobusele igavaima harjutamisega. Tuleb vist nõustuda - see enam-vähem sama kui 25 m basseinis edasi-tagasi kilomeetrite nühkimine. Seepärast Mozartit naljalt ringi ei saagi. Kõik muidugi oleneb sellest, millise suunitlusega hobust treenitakse... Alternatiiviks on treeningud käekõrval ja seljas.
Täna lähen üle hulga aja ratsatrenni. Vaatame, mis selg selle peale ütleb:)
Edit: trenn läks minu jaoks väga kümnesse. Super treener (kena ja meeldiv;-)ja hobune Brayen (torika ristand) samuti. Esimest korda tundsin, et sain pointile pihta:) Tasakaalule samuti, isegi täisistakut harjutasime - mingisugne äratundmine, kuidas selga lõdvestada, saabus siingi. Muidugi pikk tee käia ja eks ma annan endale aru, et algajaid kiidetaksegi kõvasti ning seda ei tohi väga südamesse võtta:) Ega ma näiteks hobuse peale osanud üldse väga mõelda veel, endaga oli veel üksjagu tegu. Aga kergendades sain küll tasakaalu kätte, käed lõdvaks, selja ja kaela ka. Jube hea meel on! Ootan juba teist tundi.
Kommentaarid