Kõik aias

Tahame suurele koplile heinakasvatamise puhkust anda ja seetõttu oleme viimase nädala jooksul praktiseerinud hobuste lubamist paariks tunniks taluõuele - lihtsalt patt oleks muruniidukiga mahlaseid võililli ja ristikuid pügada.

Esimene kord oli Theo jaoks üsna hirmuäratav - ta jäi Mozartist maha, kuna ei julgenud ületada kõnniteekivisid. Müdistas ja kutsus Mossut. Mozart läkski mitu korda talle vastu, ületades kõnniteed ja näidates, et miskit hirmsat pole... Kuidagimoodi saadi sabinast ikka võitu, ent tagasiteel talli oli sama probleem üleval - üle kõnnitee ei tule. Lõpuks leivatükiga meelitades õnnestus hobu siiski aiast välja ja talli saada. Tegime seda mitu korda ja tänaseks päevaks on hirmud täielikult võidetud. Enamgi veel - reede õhtul tulid meile mootorratturhiired ootamatult külla ja neid imeloomi oli vaja suisa elumaja trepile uudistama tulla:)

Grillimisajaks sai siiski igale loomale koht kätte näidatud. Kõik on tore kuni sinnamaani, kui ehmatatakse - siis ju vaja põgenemiseks avarust ja inimestele ei pruugi see häst lõppeda, tean omast käest;-)

Nüüd olengi hobud hommikuti aeda lasknud (ööbivad nad juba õues), ise kohvitassiga neid jälginud. Kummaline, ent nad teevad kõiki tegevusi kuidagi sümmeetriliselt ja paralleelselt. Nagu stereos.

Aga mootorratturhiired tõid häid uudiseid järgmisel aastal toimuva Tartu Levi tribuudi kohta.