Ema

Ega ma ole väga suur traditsioonide ja pühade järgija...umbes nii, et täna on tähtis päev, istume kõik koos ümber laua ja tähistame seda. Ei ole ma kuidagi tundlik või kurb, kui naiste- või emadepäev peaks meesperel meelest minema. Küll aga on selle kohapealt tundlik mu ema:) Tema jaoks on olulised taolised väiksed traditsioonid, kokkusaamised. Seetõttu olingi eile õhtul mures ta reaktsiooni pärast - pidin helistama ja teatama, et kahjuks ei saa ma emadepäeval tema juurde sõita. Ema reageeris täiesti mõistvalt:) Ei tabanud ta häälest ühtegi pettumuse nooti.

Mu ema on elupõline eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Isegi praegu on tal veel mõned tunnid asendusõpetajana. Õpilasena oli õpetaja lapse staatuses olla kohati vägagi koormav, ent üldiselt olen oma ema üle alati uhke olnud. Tema tarkuse ja analüüsivõime üle eriti. Tänu tema raamatukogule nakatusin juba varases lapsepõlvs lugemispisikuga. Arutlesime, vahest ka vaidlesime loetu üle. Nii õppisingi kirjutatu mõtet tabama, mitte vaid sündmustele kaasa elama.

Emal on väga eriline sharm. Kohati meenutab ta mulle Helgi Sallot - sama naerused silmad ja žestid. On olnud aegu, kui me suhted pole olnud parimad - lihtsalt ma ei saanud aru, et ta soovib mulle parimat, mitte ei püüa kiusata. Nagu head emad ikka muretseb ja närveerib ta teatud hetkedel liigselt. Isegi praegu, kui olen juba 40-nene:) Mõnes mõttes oleme emaga väga sarnased. Püüame ennetada vigu, mida ise praktiliselt kogenud oleme. Missioonitunne või nii... ei taha asju saatuse hooleks jätta.

Mu ema võib olla teatud hetkedel uskumatult vapper ja tugev. Ja targalt. Mäletan, kuidas ühel ööl talle helistasin... kõik oli väga-väga halvasti, tollal ainus lapselaps üliraskes seisundis reanimatsioonis.. Ma kartsin nii kohutavalt!
Ema rääkis minuga telefonis rahulikult ja kindlalt. Kogu ema jutt mõjus rahustavalt ja andis jõudu, seda kummalist... mis vaid emade võimuses. Minu ema on lasknud end põhjani usaldada. Olen talle väga tänulik selles eest.