Varustuse täiendamine

Üsna kipakast valikust hoolimata said ostud siiski sooritatud. Neid Pfiffi valjaid, mida sihtisin, kahjuks enam polnud. Samas hinnaklassis ja kvaliteediga olid saadaval vaid beežikad (550.-). Müüja lohutas, et küllap need ajapikku tumedamaks tõmbuvad.

Sobivaid suulisi esmapilgul ei leidnudki. Vähemalt selle hinna ja tegumoega, mis ma suvel Mozartile ostsin. Tahtsin kolmelülilisi oliive. Selliseid oli ainult Sprengeri omi, hinnaga 1350.- Mina olina arvestanud ~600. Mailis muidugi seletas lahti, et need ikkagi õigest metallisulamist ning neid raskem ära kriipida, täksida, mistõttu suuliste eluiga ka pikem. Kuna mul sobivat summat kaasas ei olnud, jäid suulised ostmata. Külgratsmed sain siiski - tumepruunid, nahast ja soodushinnaga 400.-

Kuldse Ratsu poodi võib end muidugi täiesti ära unustada - sõrmitseda käsitööna valminud valjaid, uurida sadulaid, lambanahast valtrappe... inimesele mõeldud ratsavarustusest rääkimata... Vabalt võib kümneid tuhandeid hakkama panna. Aga jah... olen otsustanud kõike tasapisi muretseda, ent see-eest kvaliteetset. Võistlusvarustust ma loomulikult ostma ei hakka, pigem võimalikult mugavat, ent mida pole kahju mõne aja pärast välja vahetada. Kõik, mida kasutad ju kulub. Ja üleüldse - kõigepealt tuleb "hobune riidesse panna". Sprengerid aga tundusid sellegipoolest liiga soolase hinnaga olevat. Kuna mul polnudki piisavalt sularaha kaasas, jäid nad minust ostmata.

Hädavaevu jõudsin kokkulepitud töökohtumisele, kui see möödas, avastasin postkastist abikaasa sõnumi:"Suulised olemas: tehtud!" :)

Tänase õhtupooliku olengi veetnud valjaid ja ratsemeid suuliste külge ühendades. Nagu pusle. Õnneks oli mul bronhiidi ravist purgike hanerasva järel- jube hästi imbub naha sisse ja muudab uued valjad tuntavalt pehmemaks. Võtsin Mozarti valjad spikriks kõrvale ja vandusin, et suveks saab ka tema endale vähe edevamad valjad, mitte küll Swarovski kristallidega :D, aga ikka pehmemad.

Varustuse testimine algab homme:) Näis, kas õnnestub järgmisesse etappi ehk juurutamisse saada.