Contus Firmus

Elus on ikka nii, et head asja saab harva...

Contus Firmus`t saab kuulda üliharva, ometi on tegemist Eesti omanäolisema ja virtuooslikuima bändiga. Eelmisel nädalal õnnestus käia sellisel üritusel Von Krahlis. Viimasest live elamusest seoses selle bändiga oligi ~3 aastat möödas.

Selle bändi vaimseks isaks selles koosseisus on kahtlemata(analoog)klahvpillide mängijana tegev Andres Kontus, kes oma perenimega ka bändi nime iseloomustab. Algkuju peaks siis olema cantus firmus...
Mul on raske erapooletult nende muusikat hinnata ja kirjeldada. Olenemata Von Krahli teatri kehvadest soundivõimalustest nautisin igat päralejõudvat nüanssi. Selliseid helindeid nagu Andres Profeti abil kuuldavale manas - neid ei kuule ju iga päev. Väga imponeerib ka Raul Aani poolt mängitav.

Mulle kohutavalt meeldivad dramaatilisus ja liialdused muusikas. Jah, minu jaoks on efektne kui suudetakse peadmurdvate tempode või rütmidega koos püsida. Dramaatiliselt pikad pausid, rõhutatult aeglane või siis ülikiire tempo - mind võlub, midagi pole teha...

Ja seda pole kunagi liiga palju mu jaoks. Eks seetõttu olengi lummatud üheagselt nii Dream Theatre`i ülitehnilisest metal`ist, Glenn Gould`i üdini läbitunnetatud Bachi tempodest kui ka Contus Firmuse sulamist, kust ma leian nii mõjutusi nii eelpoolnimetatutest, lisaks veel Yesi, Genesist, Zappat, Frippi...

Mats & Morgani peale tagasimõeldes - kohapeal oli... huvitav. Tagantjärele aga mitte nii väga enam. Tagasi pöörduma ei pane.