Wikmani poiste isa läks...
Jaani Krossi lahkumistseremoonia oli südamesseminev. Järelehüüded tekitasid hulgaliselt mõtteid olemisest selsinatsel maamunal.
Inimene, kes oli suutnud luua kompromissi loomingulisuse ja võimuloliajatega, ilma eetilist piiri rikkumata, midagi/kedagi reetmata... ning kõigest hoolimata viies oma sõnumi inimeste-lugejateni... see väärib igavest imetlust.
Olen alati pidanud võrratuks tema väljendusoskust ja väga kõrgetasemelist keele valitsemist - seda nii avalikkusega suhtlemisel, kui ka ilukirjanduses. Ka kõrges eas. Temad mõtted kõnetasid ja kõnetavad paljusid.
Temasugused inimesed on rahva südametunnistuseks, loodan. Haritlaskond ei tohiks nii kergekäeliselt loobuda oma sõnumi edastamisest... Ääretult kahju oleks, kui võimulolijad ja nende seljatagune ärikate ringkond kujundakski Eesti Mõtlemist meedia hääletoru läbi.
Iga mõtlev inimene saab ka ise end aidata, loobudes kuulamast "kõrvad lukus" ja nägemast "silmad pärani kinni".
Ja kõik asuvad teele
sest kõik peavad asuma teele
/......./
ja vöö vahele pistetud hõlmadega
ning avastavad uue maailma
Kõik
Mõni kõikide
vähesed paljude
igaüks iseenese jaoks
Sest igaüks peab avastama oma maailma
/...../
Jaan Kross "Maailma avastamine"
Kommentaarid
Hea, et Teda on jäädvustatud.
Mulle läks see ärasaatmine täna samuti väga hinge.
ent midagi on siin veel. alles Aasias olles sain aru, kui suurt rolli USA tegelikult julgeolukupoliitikas mängib. meie väike Eesti on sellest saanud vaid presidendi visiidi ja kaasosalemise paraadil, kuid ega Brüsseliski tunnetata seda piisavalt. vana Euroopa enesessepööratus?
mulle hakkab koitma, kui seotud see maailm tegelikult on. ja ma kardan, et sellest johtuvalt tuleb minna kompromissidele. õnn on, kui süda sellised valikud heaks kiidab. aga see saab raske olema. ma olen nõutu. maailm on liiga väike.
ja ma ei taha oma eraelu siduda julgeolukukaalutlustel.. aga Aasia on selleks liiga reaalne näide. oh, kuidas ma igatsen tagasi neid naiivseid aegu koduses Eestis..