Tuisukoer

Tuiskab ja mõnusalt... Omamoodi eksootika on istuda küdeva pliidi läheduses, kuulatada korstnas vallatlevat tuult ja kribada tööasju.

Bonham tundub heldet lumesadu samuti nautivat. Korraks lipsas ta küll kööki sooja, ent kasukas sulav lumi ja õuest kostuvad põnevad hääled kihutasid ta üsna pea taas tagasi lumehange.

Eesti Energia kiituseks peab mainima, et elektriühendus on viimaste tormidega jätkuvalt up püsinud:) Piisas vaid ühest suvisest tormijärgsest telefonikõnest, kui paari nädala jooksul saadetigi tehnik liine kontrollima. Tuligi välja, et postide tipud puhta mädad ning vajavad tõsist remonti. Remont teostati oktoobris ning selle käigus vahetati välja ka elektrikaablid (mitme asemel üks voolik). No ja nüüd saan iga ilmaga ja kohtumiste puudumisel kodus töötada. Mõnus ja inspireeriv, arvestades tänast päeva ja hullumeelsete ummikute tõenäosust.

Vanast harjumusest varusin mitu ämbritäit puhast joogivett. Isikliku puurkaevu olemasolu kaotab kahjuks oma praktilise väärtuse siis, kui elekter kaob. Hobustele seda aga selgeks ei tee - nemad tahavad ikka oma 20 liitrit sisse imeda:)

Näis, kas paari tunni möödudes veel kitsukest teed mööda autoga poodi saan või peab suusad kapist välja otsima?

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
lumi, tuisk, pliit.. mis need veel on ;) mul on neljas talv sooja kliimat. talve 2004/5 Indias, siis kaks talve subtroopikas ja nüüd päris troopikas..

ainus kord, kui ma selle ajaga lund nägin, oli 2006 NATO õppustel Saksamaal; siis tormasime koos Austraalia ja India eksperdiga sellest imest pilte tegema ;)

ega ega meilgi on jahe, sest õhuniiskus tasalülitab õhusoojuse: termomeeter näitab kütmata toas toas +21'C, aga tahaks midagi sooja ümber võtta.. või tuleb see sellest, et kallis läks täna väga hilja trenni ja ei jõua ööseks tagasi..

äratasid mul häid mõtteid, armas Metsapiiga. tänan Sind.
Liana ütles …
Oi:) Mul on täpselt samasugune lumine pilt meie Mõmmist, ainult et seljaga ja tema ükskõikset pilku korraks pildistajale viskamas:)
Heli ütles …
Leelo, ka mulle meenub, kuidas mu kursuseõde Malaisiast (majori auastmes Mazlina)esmakordselt elus -30 kraadises pakases kiljus. Tema jaoks oli tegemist tõelise imega ja ta suutiski vaid "So cold !" hüüda, siis jooksime mõlemad õppehoonesse varju. Ja oh tema näoilmet, kui esmakordselt uisutama läksime!:)
Sa oled NATO õppustel käinud Saksas? Ega ometi Kaiserslauternis või siis Oberammergaus?
Heli ütles …
Liana, see "ükskõikne pilk" on mullegi tuttav... Eriti kui tegemist meie, inimeste mõistes ekstreemilmaga. See ükskõiksus, millega kauka lumetuisku või tuulisesse sügisilma suhtub - see on imetlusväärne. Vihm ainult ei meeldi, selle eest otsitakse varju.
Kasukas saab märjaks ja ajab kihelema, mis muud...
ritsik ütles …
Hästi flegma moega koer, kas ta on kuri ka? Kaukaaslaste suhtes on eelarvamused kerged tekkima, minu kodu lähedal elavad ainult metsikud, pulstunud ja aia najal jubedalt möirgavad kaukad... ilusad koerad muidu.
Heli ütles …
Ritsik, vastan selle kaukaaslaste flegmaatilisuse ja tigeduse suhtes eraldi postitusega. See seda väärt:)
Anonüümne ütles …
minu õppused olid Münsteri lähedal (seal asub NATO 1st GER/NL HQ), Wildfleckenis.

vägagi ajalooga koht, ehitatud Hitleri reźiimi ajal ning vastu pidanud ka II MS.
http://www.rhoener-reservisten.de/wta/
Millie ütles …
Those lovely eyes!..