Rimski-Korsakov "Šeherezade"
Urr... kuidagi liiga tormakalt on uus aasta alanud. Isegi blogida pole jõudnud:)
Lugesin Maalehest enda tähemärgi kohta käivat horoskoopi ja sellekohaselt peaksin jaanuari keskpaigani rahulikult ürditeesid jooma ja "enda sisse vaatama". Tahaks küll, aga ei saa. Jõulujärgne letargia tegi restardi ka mu kiirelt pähevoolanud tööasjades ning nüüd on vaja mõnda aega nädalavahetused appi võtta, et järjepeale saada.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vanaaasta viimasel päeval oli mul siiski olemas kauaoodatud omaette olemise aeg. Sorisin plaadiriiulites ning sattusin oma ammuse lemmiku peale - Nikolai Rimski-Korsakovi "Šeherezade", op.35, sümfooniline süit "1001 ööd" Kirill Kondrašini dirigeerimisel.
See vast muusika, mis tekitab pilte mälestusi lapsemõlvemaalt!
Olin suur vene muinasjuttude huviline. Lood Ilja Murometsist, Röövel Ööbikust, Surematust Kaštšeist, tsaar Saltaanist jne jne - kõik need pildid elustusid seda muusikat kuulates. Teos on komponeeritud küll silmas pidades idamaiseid 1001 öö muinasjutte, kuid minu jaoks on seal väga suur annus just vene muinasjutte. Võib-olla lapsepõlvemultikatest kuuldud viisijuppide tõttu?, kes teab...
Kahtlemata kehtib Rimski-Korsakovi muusika kohta termin "voolab sinust läbi". Stiilipuhas impressioon!Tõepoolest, kõik unus ümberringi ja nii jäid mitmed vanaaastaõhtused toimetused minust tegemata.
Konjakit ei maitsnud jaUus-Meremaa vein jäi avamata. Kaminat (õhku!) kütsin, sauna mitte. Metsa ei läinud, ent uue aasta saabudes olin hobuste seltsis ning rahustasin rakettide paukude ja ilutulestiku sähvatuste eest hobuseid. Muideks, nad rahunesid momentaalselt kui mind nägid - hea märk!
Igatahes olin ma vanaaasta õhtul väga õnnelik ja rahul:)
Otsisin Šeherezade muusikast näidet tuubist ja sattusin üsna omapärase leiu peale. Muinasjutt on ilus reklaam mistahes asjale, tundele või organisatsioonile...
Lugesin Maalehest enda tähemärgi kohta käivat horoskoopi ja sellekohaselt peaksin jaanuari keskpaigani rahulikult ürditeesid jooma ja "enda sisse vaatama". Tahaks küll, aga ei saa. Jõulujärgne letargia tegi restardi ka mu kiirelt pähevoolanud tööasjades ning nüüd on vaja mõnda aega nädalavahetused appi võtta, et järjepeale saada.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vanaaasta viimasel päeval oli mul siiski olemas kauaoodatud omaette olemise aeg. Sorisin plaadiriiulites ning sattusin oma ammuse lemmiku peale - Nikolai Rimski-Korsakovi "Šeherezade", op.35, sümfooniline süit "1001 ööd" Kirill Kondrašini dirigeerimisel.
See vast muusika, mis tekitab pilte mälestusi lapsemõlvemaalt!
Olin suur vene muinasjuttude huviline. Lood Ilja Murometsist, Röövel Ööbikust, Surematust Kaštšeist, tsaar Saltaanist jne jne - kõik need pildid elustusid seda muusikat kuulates. Teos on komponeeritud küll silmas pidades idamaiseid 1001 öö muinasjutte, kuid minu jaoks on seal väga suur annus just vene muinasjutte. Võib-olla lapsepõlvemultikatest kuuldud viisijuppide tõttu?, kes teab...
Kahtlemata kehtib Rimski-Korsakovi muusika kohta termin "voolab sinust läbi". Stiilipuhas impressioon!Tõepoolest, kõik unus ümberringi ja nii jäid mitmed vanaaastaõhtused toimetused minust tegemata.
Konjakit ei maitsnud jaUus-Meremaa vein jäi avamata. Kaminat (õhku!) kütsin, sauna mitte. Metsa ei läinud, ent uue aasta saabudes olin hobuste seltsis ning rahustasin rakettide paukude ja ilutulestiku sähvatuste eest hobuseid. Muideks, nad rahunesid momentaalselt kui mind nägid - hea märk!
Igatahes olin ma vanaaasta õhtul väga õnnelik ja rahul:)
Otsisin Šeherezade muusikast näidet tuubist ja sattusin üsna omapärase leiu peale. Muinasjutt on ilus reklaam mistahes asjale, tundele või organisatsioonile...
Kommentaarid
väga sarnased oleme siis olnud. oleme?
kunagised muinasjutud inspireerisid mind sedavõrd, et kui tollane Mees mulle Rakverest kassipoja tõi, paningi talle tänu süsimustale kasukale vastava nime.
ent juba ammugi on Jõelähtme lemmikloomade kalmistul mustast marmorist hauaplaat: "Röövel Ööbik, 1996-2000". ma ei ole sinna üle kahe aasta jõudnud..
aga aeg tuleb. mulle meeldib Su uus profiilipilt. väga elegantne. hea uus aasta ongi käes, tundub.
Sinu üliheadest kommentaaridest võib sõltuvusse sattuda;-)
Röövel Ööbik on suurepärane kassinimi, polegi teist sarnast kuulnud... Ikka peemotid, kutid, mustukesed jne. Olin kunagi kirjavahetuses inimesega, kelle süsimust kass kandis nime Mozart ja ta kutsus sarnaselt hobu Mozartiga teda vahetevahel hellitavalt Mossuks.
Usun et omal moel on Röövel Ööbik Sinuga seal kaugel maalgi. Lemmikloomadel ju see omadus - olla unustamatu... Nii "kuuled" ka neist eemal olles turvalisust sisendavat nurrumist, rahustavat krõmpsutamist ja tunned karva pehmet, hubast soojust...
Ps. minu kass kannab nime Vedru, kuna ta titest peast põrkas kogu aeg; enne teda oli meil Jossif, tõeliselt hullu iseloomuga.. vastav jube iseloom
Vedru on väga vahva nimi... Üldse on kummaline, kuidas inimesed lemmikutele nimesid valivad. Samasuguse entusiasmiga ilmselt nagu inimlastelegi... Ise olin kunagi küll väga nimehädas - siis kui kaukaaslasel sündis 10 kutsikat ja nad kõik vastavalt tõutunnistusele tuli nimetada B-tähega algavalt. Noh, oli probleeme!
Olen olnud sõbranna bernhardiiini kutsikatele ristiemaks, oli P-tähega pesakond ja sai siis telekakavadest seriaalide tegelasi loetud: Pauliina, Pauletta, Petra jne.
Ehh, ja meie üritasime muusikutest kinni pidada... et siis Bono, Blacky, Bonham... ja siis sai mõistus otsa:) Edasi tulid Beata, Beretta, Bingo, uhh... ei mäletagi enam.