Üks vana võlg...
Kunagi,mõned kuud tagasi olles erakirjvahetuses mr Costello`ga, lubasin kirjutada ühest legendaarsest loost seoses Salvadore Dali ja Luis Buñuel`iga:)
Kuulsin seda legendaarset lugu ~15 aastat tagasi tolleaegselt sürrealismi ja avangardismi sõltlaselt, Ervin Õunapuult. Ervin mõistagi, on meisterlik story teller, ent püüan siinkohal võimalikult autentselt loo kirja panna.
*********************************
Teada on, et Luis ja Salvadore olid pikaaegsetes sõprussuhetes. Tänu sürrealistlikule sünergiale pandi nii mõnigi märk maailma kultuurikaardile (Andaluusia koer, näiteks). Siis aga tekkis sõprusesse mõra. Buñuel, va kiimakott, hakkas Dali selja taga ajama liini Dali muusa, Galaga. Dali tõlgendas lähenemiskatset kui lõplikku reetmist ning katkestas igasugused suhted Luis`ga.
Aastakümneid hiljem, seilates juba rahunenud 70-ndates eluaastates, hakkas tüllipööramise lugu Buñueli vaevama. Ta otsustas pakkuda lepitust, kirjutades Dalile: Armas Salvadore, oleme juba üsna eakad mehed ning kauaks meid enam siin maamunal... Unustame vana vaenu! Teen ettepaneku juua minu seltsis pudeli väga head x punast veini. Sinu Luis.
Dali olla aga vastanud: Lugupeetav Luis! Paraku ei joo ma enam ammu veini. Salvadore Dali.
Ja nii nad lahku jäidki.
Vot selline lugu. Mine võta kinni, kas tõestisündinud või mitte!:)
Kuulsin seda legendaarset lugu ~15 aastat tagasi tolleaegselt sürrealismi ja avangardismi sõltlaselt, Ervin Õunapuult. Ervin mõistagi, on meisterlik story teller, ent püüan siinkohal võimalikult autentselt loo kirja panna.
*********************************
Teada on, et Luis ja Salvadore olid pikaaegsetes sõprussuhetes. Tänu sürrealistlikule sünergiale pandi nii mõnigi märk maailma kultuurikaardile (Andaluusia koer, näiteks). Siis aga tekkis sõprusesse mõra. Buñuel, va kiimakott, hakkas Dali selja taga ajama liini Dali muusa, Galaga. Dali tõlgendas lähenemiskatset kui lõplikku reetmist ning katkestas igasugused suhted Luis`ga.
Aastakümneid hiljem, seilates juba rahunenud 70-ndates eluaastates, hakkas tüllipööramise lugu Buñueli vaevama. Ta otsustas pakkuda lepitust, kirjutades Dalile: Armas Salvadore, oleme juba üsna eakad mehed ning kauaks meid enam siin maamunal... Unustame vana vaenu! Teen ettepaneku juua minu seltsis pudeli väga head x punast veini. Sinu Luis.
Dali olla aga vastanud: Lugupeetav Luis! Paraku ei joo ma enam ammu veini. Salvadore Dali.
Ja nii nad lahku jäidki.
Vot selline lugu. Mine võta kinni, kas tõestisündinud või mitte!:)
Salvadore Dali "The Last Supper"
Kommentaarid
Niisiis jääb mul üle vaid Dali'd parafraseerides vastata: Lugupeetav Metsapiiga! Paraku ei hoia ma enam ammu alles mõne kuu vanuseid kirju. mr.Costello
Ja nii mul küsimise-lubamise seos meelde tuletamata jäigi.
Nagu minagi, aega-ajalt, muideks:)