Interneedus

Niih, juhendite skoop tähtaegselt täidetud! Reedel andsin vanas töökohas (nüüd juba!) maiboksi sisu ja failid tööasjadega üle, samuti tühjendasin tööarvuti. Ainus, mis tööalaselt veel seob, on rahalaevukese üle purjetamine juhendite eest ning siis... finito.

Oma tiimiga tahaksin kindlasti veel kohtuda, plaanin enda juures väikse sauna- veini-kringli õhtu teha, et ilus punkt panna. Reedel lihtsalt ei jõudnud, sest käisin ka uues töökohas, viisin tööle vormistamiseks vajalikud dokumendid ning sain vastu parklakaardi ja töötõendi ruumides liikumiseks. Ja raamatu sain kui uuele tööletulijale! Mis ma ütlen - kuidagi eriliselt elevil tunnen end hetkel... Esiteks, väga tähelepanelik ja asjalik oli suhtumine personaliosakonna poolt - kõik dokumendid ja avaldused said vormistatud kiiresti. Samuti leppisime uute kolleegidega väikse koosolemise kokku esmaspäeva hommikuks, kus siis aastalõpu tegevused paika paneme. Sõnaga, olen väga põnevil.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Nimelt, avastasin endas tõsise võrgusõltlase. Kõikide sõltuvuste ravi pidavat algama selle tunnistamisest endale. Noh, tunnistan et olen jah ja ei tahaks niipalju olla. Eelmisel nädalal ütles üles mu kodune ruuter, kondensvesi antennimastist oli leidnud väljapääsu otse ruuterile tilkudes ja nii ta "õhtale läkski". Murphy seadus , just siis kui oli eriti kiire aeg ja mul vaja testserveriga ühenduses olla! Sõitsin siis igal õhtul tööjuurde kasutajaliidest testima ja serverist ekraanivorminguid kopeerima:(

Samas avastasin kui suurt meelehärmi ma tundsin, et ei saa tahtmise tulles blogisid lugeda, hobufoorumit sirvida, muusikauudiseid lugeda jne jne. Jube ärritunud olin! Niisiis, täielik sõltlane! Ent nädalase "" võõrutustegevuse" tulemusena märkasin, et:

1) käisin hoopis rohkem õues, värskes õhus

2) mõtlesin hoopis rohkem omi mõtteid

3) suhtlesin palju rohkem pereliikmetega

4) omasin oluliselt rohkem positiivset energiat... sest olgem ausad, see blogist blogisse kiikamine süvendab vaid masendust, kuna kõik on hästi tublid, targad ja andekad, eks ole:)

5) hobused said teoreetiliste teadmiste omandamise asemel rohkem praktilist suhtlust lumes möllamise näol.

6) silmad oli hommikuti oluliselt vähem paistes, sest oskasin puhkepausi ajal arvuti klõpsti kinni panna! (loe: ei saanud võrgus surfata!)

Otsustasin, et edaspidi vähendan oluliselt võrgusmunemise aega. Info leidmise kohana on muidugi asendamatu (täna hommikulgi tegelesin näiteks päikesreisi otsimise ja bronnimisega), aga muidu jah, 2 h päevas tundub isegi liiga raisatud aeg olevat....eriti kui "valget aega" nii napilt.

Aga tegelikult... hakkab mind maha jätma usk lähedasse inimesse. See jube etendus, mis mõni aeg tagasi toimus, kummitab endiselt.