Rosta aknad

Möödunud reedese Rock Cafe kontserdi kohta saaks ühesõnalise kirjeldusega piirdudes öelda "lummav". Jah, just niimoodi mõjus muusika-esituse-sõnumi süntees. Lootust andist samuti - et maailmas on veel ilusaid hetki ja tõelisusest arusaamist.

Majakovski + Volkonski = Majakonski Fr. Zappa kastmes, see oleks vast hästi lihtsustatud vormi kirjeldus. Selge see, et ilma Vürstita seda toimet poleks. Kes muu siis suudaks äratada tavalises eestlases emotsioone nii Robert Johnsoni delta bluesi venitades (Mille poolest me erineme Rock-Hotellist? Aga sellepoolest, et neil on Robert Gordon ja meil on Robert Johnson) kui ka tangolikku Бумажные ужасы etendades...

Kahjuks ei tea ma loo nime, mis kõlast kontserdil eelviimasena (enne "Kuulake!" esitamist). Viki soolo oli ihukarvu püstiajav ja finaalis kõlanud Bachi fuugaga kaasnenud valgusefektid viisid korraks mõttele, et tegu polegi sellesinatse maailmaga... kus keegi piinleb ja kus mitte keegi aidata ei suuda.

Lõplikult jõudis pärale ka eile vaadatud filmi Paabel alltekst.



Kommentaarid