Pohmell

Magasin halvasti, ilmselgelt halbade emotsioonide tõttu, mida veel eile õhtul üleskiskuma hakkasin. Aga ju siis oli mul vaja taas kõik tulekahjuga seonduv "läbi käia". Kõige rohkem häirisid mind mu enda emotsioonid - oli siis mul tõesti vaja seda õnnetut koeralugu torkima hakata! Minu jaoks oli muidugi peamine põhjus - maaslamajat ei lööda! Et siis... minu arvates poleks vaja lugu teha inimestest, kes hetkel õnnetuse, katastroofi vms üleelanud.

Vahest on parem sekkuda sekkumatult... kui pole päris kindel kõiges, mida see enesega kaasa võib tuua. Katrinil oli oma esimeses kommentaaris õigus, näe tulebki kõik mulle endale tagasi. Tuligi, süümekate ja eilse emotsioonide pohmelli näol.

Muidugi ma teadsin, et taoline postituse pealkiri Blogtrees tähelepanu pälvib. Kuum teema ju... niiet taas bumerangi efekt. Aga kuidagi väga nadi tunne on praegu Katrinit Blogtree väravas näha kui ristilöödut kõikide SL Õhtulehe pattude eest... sest Katrin sai oma kommentaaridega sümpaatseks. Ja isand Joel`i Leningrad - sordiinina saatjaks:)

Loodetavasti mõistavad blogtree lugejad samuti, et kogu lehe kirjutajaid ei saa ühe mütsiga mõõta. Ja küllap kaitseksid oma töökoha huve kõik, kes oma tööd armastavad.