In The Presence of Enemies

Systematic Chaos on progemetalit viljeleva Dream Theatre`i selleaastane väljalase. Siiani on mu lemmikülllitis neilt Octavarium (2005), mitmedimensionaalne ja müstilisi elemente (sh hulgaliselt nii sõnalisi kui ka muusikalisi viiteid maailma mõjutanud rockmuusikale) koondav epopöa.

Praeguseks olen jõudnud armuda vaid ühesse loosse - In The Presence of Enemies. Ülesehituselt sarnane Octavariumi nimilooga: pikk intro, järgnev ballaadilik set ning seejärel järjest pinget kruviv tempo and vabastav grande finale:)
Jah, Dream Theater õigustab igati oma nimevalikut, vägagi dramaatilised ollakse... Sel plaadil on Petrucci`le rohkesti "sõnaõigust" antud ja just In The Presence of Enemies`is mängib ta eriti kauni ja hingestatud soolo. Teistes lugudes kuuldavad vajavad ilmselt veel settimist, hetkel tunduvad liigse sportimisena rohkete nootide ülikiire mahamängimise näol...

Kui Octavarium`i sõnad ("...From a state of catatonic sleep..." jne :) oli jupp aega mulle inspiratsiooniallikaks, siis In The Presence of Enemies`s jääb see kahjuks pisut liiga lihtsakeseks ja isegi pisut kummastav on mõelda , et nad viitsivad veel taolisi asju läbi elada... Nägin kusagil videolõigus Portnoy`d rääkimas a la, et Pimeduse Ingel on ikka hulka põnevam ja komplitseeritum. Meenus, et ise ajasin samasugust iba ühele tõsikristlasele "Eesli Tallis" 26-aastasena...

Muusikaliselt on kütkestavaim taas ballaadilik osa, eriti Labrie/basskitarri/kitarri pulsilaadne tuksumine:

"I have known you father
And your sacred quest
Blessed soldier fighting
You shall never rest
I have known you
but do you know me?"

Tempo, power ja tehniline ülitäius võluvad ikkagi ja nii möirgab mul juba ei tea mitmendat päeva auto plaadimängijas:

Dark Master within
I will fight for you
Dark Master of sin
Now my soul is yours
Dark Master my guide
I will die for you
Dark Master inside...

Kontsert Helsinki jäähallis pole ju samuti enam mägede taga;-)