Juu Jääb!

Loodetavasti jääb lisaks Laulupeole kestma ka Juu Jääbi laadne minifestival. Just sellisel miniatuursel ja hubasel kujul nagu Muhumaa Nautse küla seda võimaldab. Aastaid tagasi käisin paaril järjestikusel suvel naabersaarel veelgi tillemal festivalil - Kuri Proge, nimelt. Sealt on pärit ka mu seni suurim vabaõhukontserdi ja õhustiku elamus - Genesise tippteose Supper`s Ready suurepärane ettekanne ja maa sees küpsetatud lammas, täidetud kaalikate ja muu heaparemaga. See selleks.

Olime Juu Jääbi reedesel kontserdil, kus esinesid Kristjan Randalu ansambel, Sergio Bastos ja Simone. Pean tunnistama, et pole just suur ladina ameerika jazzu austaja ja tundja, ent lives oli kõik eriliselt kaasakiskuv ja nauditav. Kristjan Randalu Fender Rhodesi sound jäi samuti mõnusalt sisse resoneerima. Taaskord tõdesin kuivõrd palju on Eestis mitmekülgseid ja andekaid muusikuid - Raivo Tafenau, Ain Agan, Taavo Remmel - tohutult hea feeling ja samas briljantne tehnika!

Taolistele üritustele annab muidugi suure lisaväärtuse....suvi ise. Sumedas suveöös kaasahaaravates rütmides nõksuda, mõnusas seltskonnas juttu veeretada, vesipiipu tõmmata, hüva veini rüübata - ei paremat pole kuskil maal, kui suisel a`al Saaremaal!

Veiniga sai pisut liialdatud, mistõttu kogu tagasitee veetsin pikali asendis auto tagaossa sätitud voodis ja veel õhtupoolikulgi maitses vesi oikuihästi. Aga hobudega mässates sai õnneks enesetunne paremaks. Olnut jääb meenutama Ain Agana plaat („Ain Agan. Tallinn Chamber Orchestra/Toomas Vavilov”).