Hobude uus rütm


Uskumatu, kuidas mõjutab hobuste "liigutamine" nende suhtumist sinusse. Alates sellest päevast kui Theod ja Mozartit külastab Mari, on loomadega toimunud märgatav pööre. Theo kuuletub kenasti ja võtab kergelt õppust. Kõrvad on tähelepanelikult kikkis ja silmanurgast jälgitakse iga su liigutust. Tema tõttu sai rajatud ka spetsiaalne kordeaed, kuna Mari märkas koheselt, et tal raskusi korderingi väljamõtlemisega. Tegime umbes 10x10 nelinurkse tarastuse ja - kohe teine asi. Loobusime isegi kordepaelast. Paarinädalase harjutamise tulemusena tehakse kenasti häälkäskluse abil nii sammust traavile kui ka traavist galopile üleminekuid, samuti ka suunamuutusi nii sammu kui ka traavi pealt. Trenni kestvus maksimaalselt 20 min. Plaanis on hakata treeningu ajaks tasapisi ka valtrapi ja hiljem sadulat selga sokutama. Siis on järg suuliste käes. Praegu polegi veel Theole suulisi muretsenud, ent järgmisel nädalal püüan selle sobitusringi ette võtta. Mari soovitas kolmelülilisi proovida.

Mozartile seevastu panime peale korraliku kosutusdieedi. Pärast raskekujulist preid ja Theo täkutempe on ta stressist küll jagu saanud - sööb kenasti ja aste on kah erksamaks läinud - samas on vähene "liigutamine" ja töö ta lihased taandanud. Lisaks Havensi müslile segan talle toidu hulka pisut kaera ja 100 ml toiduõli päevas. Liigesteprobleemi vastu soovitas dr Aibolit kasutada spetsiaalset pulbrit - alustasime täna 1-kuulist kuuri. Ravim oli küll suhteliselt kallis, ent olevat andnud häit tulemusi neile, kel õlad naksuvad.

Mozarti suurpäev aga oli paar päeva tagasi, kui sai kogu ta varustus väljavahetatud: uus sadul, valjad, suulised, ratsmed, pehmendused, valtrapid jne jne.
Stübbeni sadul on küll kasutuses olnud, ent väga heas korras ja sobis kahe teise passimise kõrval ideaalselt. Mossu oli kogu passimise/proovimise protseduuri vältel kuss, ent kui hakkasime sadulavööd pingutama (see oli pisut liiga lühike), tahtis koheselt pikale visata. Otsustasime mõnda aega veel teda lihtsalt sadulaga harjutada ja sadulavöö sai kaha väljavahetatud - ostsin Kesko Agrost pehmendusega.

Aga jah, augustiks tahaksime esimese kerge takistuse püsti panna, kust siis mõlemal vabahüppeid treenida...

Puhkus hakkab läbi saama. Ei julgenud lootagi, et saan ja julgen nii palju hobudega tegelda. Samuti mitte seda, et nad selle ajaga mind lõplikult omaks võtavad. Parim tasu on hetk, mil tara äärde minnes hakkab võpsik liikuma ja 2 tegelinskit läbi heinamaa sinu poole sörgib.


Kommentaarid

Liana ütles …
Nii armas on jälgida läbi Sinu blogi hobuste arengut, uusi juurdeõpitud oskusi, muutumisi käitumises..:) Sõnakuulelik hobu on parim kingitus, mida suure pingutuse tulemusena tahta võib.

Aga ma ehmatasin algul ära, vaatasin, et pildi peal on rästik:)
Heli ütles …
Liana, lugesin Su rästikulugu ja - mõni ime, et neid nüüd "märkad". Eks see üks õnnelik kohtumine teil oli, mis lõppes nii Sulle kui rästikule vaid ehmatusega. Aga kivil on jah hoopis jalutusnöör:)

Hobude sõnakuulelikkusest. Tõttöelda oli mul enne Mariga kohtumist ikka selline nõmedalt halvav hirmutunne sees. Aga jälgisin teda ning rääkisime sel teemal. Ta väitis, et pelgab Theod samuti pisut - ta oma hobud ikka hulka madalamad ja selliste "pilvelõhkujatega" pole ta mõnda aega tegemist teinud. Sellest hoolimata oli ta hobudega nii tasakaalukas ja kannatlik...ja hobud hakkasid teda aktsepteerima. Tema eeskujul hakkasin ka mina käituma ning selle tulemusena teeme kõik üheskoos edusamme:)