Unenägu

Ilmselt jäi alateadvus liiga kauaks hobuse unenäo ümber tiirlema, sest eile ööselt nägin ülimalt kummalist und. Hommikul ärgates meenus sellest tingitud emotsioon, heiastudes mitmeid kordi tänase päeva vältel....

Olin üksi mõisas või Tudori stiilis lossis, ekslesin mööda ruume - tohutult avaraid, tundsin end turvaliselt ja koduselt, ent sattusin mitmeid kordi "ohtlikusse tsooni" - ruum, mis kandis halba kogemust vms, selle ruumi lähenedes muutus kõik jäiselt külmaks. Peamine, mida seal kartsin oli suur massiivne tool - püüdsin saali läbida nii, et ma selle tooli poole ei vaataks...ent nägin siiski, kõiki mustreid ja nikerdusi nagu luubi all. Kõik oli üsna hämar. Hoones olid tohutu laiad tumedad põrandalauad, kivitrepid, tolmune, läbi aknaluukide pragude immitses valgust. Kuulsin iseenda samme kajamas. Kuidagi leidsin väljapääsu - iidsesse parki, veevulin...linnulaul. Puud "tundsin ära" - samad puud, mida kolleegiga Viljandist tagasiteel Käru mõisapargis imetlesime. Seejärel helises kell äratust.

Ületöötanud vist.