Remondivaba suvi

Mõtisklesin, et mida tegin täpselt aasta tagasi. Meenus, et tegin remonttöödeks ettevalmistusi...

Elame rehielamus, mille ehitusaastad 1890-ndad. Tõttöelda ei jõua ära imetleda, kuidas tollal osati ehitada - elamu asend tuulte ja päikese suhtes on nii õige, uni siin magades magus (juba esimesest ööst) jne. Remondivajaduse tingis eelkõige talvine periood, eks ta oli soojustatud üsna kaootiliselt ja põrandate vaheline isolatsioon puudus üldse. Samuti saime talvel teada, et me ei asusta maja üksi´- seinte ja laevahel algas vilgas elutegevus. Remonti tehes tuligi välja, et seinte ja lagede vahele olid rottide poolt rajatud suisa gooti stiilis katakombid :) Ka tuli põrandalaudade alt välja terve ladu koerakrõbinaid... Ühesõnaga, võtsime ette kapitaalse remondi. Eelnevatel suvedel olime panustanud välitöödele - katuse- ja voodrivahetusele, aknavahetusele jne.

Niiet, olin nagu eelmistel aastatelgi end suveperioodiks kui kriisiajaks juba häälestanud.

Möödunud suvi aga oli kuidagi eriti katsumusterohke.... kogu see tolm ja hommikust-õhtuni kopsimine käis kenakesti närvidele. Nii töörohke objekti puhul nagu meie sajandivanune majake kahtlemata on, pole ka tulemused just kiired end näitama. Pool suve kööki sisenedes, tabas mind kaunikesti ühesugune pilt. Aga adapteerusin siiski - kohvi- jm. masinad olid kõik tolmupeidus linade all ja igaks hommikuks tuli tekitada üks puhas nurgake, kus vähemalt kohvi ja võileivad valmistada. Üldiselt einestasime kusagil linnas või siis tõime karpidega toitu koju... Poeg elutses terve suve suvemajakeses, kolides tagasi alles septembri esimestel nädalatel.

Ühesõnaga - tõeline säästuprogramm ja kriisiaeg, mis kohati sõnasõja lõkkele puhus ning kannatlikkuse (mida mul peaaegu üldse pole) proovile pani.

Kui kuulen kedagi mainimas oma suveplaanide osas, et "hakkan remonti tegema", tunnen talle tõsiselt kaasa. Samas - kindlasti on olemas inimesi, kes seda kõike naudivad - siitsealt kõpitsemist, mööbli ümberpaigutamist jne. Mina mitte. Olen oma elu jooksul jube palju kolinud ja erinevates keskkondades elanud. Enam ei taha. Kuna talv näitas, et rottidest oleme lahti ja hubaselt soe oli samuti, siis sellest ju piisab... Mangusingi rohkem selliseid materjale, mis on jäävad - krohvimine, puit jne. Ei tapeetidele jm "kuluvatele osadele"!

Sel suvel tahaks olla rahulikult selipidi võrkkiiges ja raamatut lugeda. Või hobudega tegeleda.Või siis aias lilli kasta. Või rohelisel murul pikutada. Või paljajalu käia. Või kasvuhoonest tomatit võtta. See on suvi.

Võib ju alati end lohutada, et see oli vaid üks. Terve suvi. Aga kunagi ei tea, millal on "Klingsori viimane suvi"...