Kaukaaslaste kiiksud


Kes kaukasid pidanud või peab, on kindlasti kokkupuutunud nende omapäraste "kiiksudega". Võimalik et sama kummalist käitumist esineb ka teistel koertel. Samas - lapsepõlvekodus olid jahikoerad ja midagi taolist ei meenu.


1. Kaukad kardavad äikest.

Nad tunnevad äikese lähenemist eksimatult ja muutuvad rahutuks, tahavad vehkat teha või kusagile peitu pugeda. Kunagi Aruküla lähistel elades põgenes äikese saabudes B.B alati värava taha, kus tema ema-isa elasid. Kössitas seal aia taga niikaua kui teda märgati ja meile töö juurde helistati, et saaksime vaese pelguri vihmavarju viia.Bonham tahab samuti ilmtingimata äikese ajal siseruumidesse, peremehe lähedusse.


2. Bibi on urisenud ja oma sallimatust näidanud siiani vaid kahe inimkülalise vastu - üks oli hästi pikka kasvu meelelahutustegelane ja teine kunstnik, kes üldiselt pelgas kõiki koeri.Järeldasime, et ju siis talle ei meeldi glamuursed mehed ja õlivärvilõhn:)


3. Bonhamil on vahest igav. See muideks, on kõige ohtlikum kiiks, sest ta valib endale mingi objekti (tavaliselt mõne vana kondi, mille ta kusagilt välja kaevab), mida ta täie kirega valvama hakkab. Valveperiood võib kesta tunde ja seisneb selles, et ta lihtsalt lamab selle eseme läheduses ja urisb kõigi ja kõige peale, mis liigub. Algul püüdsime, seda paha kommet murda temaga kurjustades. Ent mõistsime, et tegu nähtusega, kus tuleks teda üle kavaldada. Nii alati kutsumegi ta korraks tuppa, kus ta siis head-paremat saab ja samal ajal kõrvaldame tüliõuna. Tegelikult tahab ta ju vaid tähelepanu:) Ja selline valvamahakkamine on vaid signaaliks, et temaga rohkem tegeleda tuleb...


4. Metsas olles tahab kauka veenduda, et ümbruskonnas ohtu pole. Selleks ragistab ta umbes 50 raadiuses sinu ümbruses võsas, mitte ei lontsi su kõrval. see on hästi kummaline omadus, ent kuna mõlemad kaukad on nii käitunud, siis järeldan et tegemist on instinktiga. Leidsin kunagi sellekohase artikli volkodavide kohta ja seal oli kirjeldatud, et tegu on karjajuhi kaitsemanöövriga. Et siis - peetakse mind pidevalt küll silmas, ent samas ka ümbruskonda. Minu juurde ilmub kauka alles siis kui peatun.


Kommentaarid

Liana ütles …
Meie kauka kardab ka kohutavalt äikest - selle lähenedes on ta alati majas peidus. Nii kahju on temast, nii kurbade silmadega vaatab otsa, justkui abi paludes. Üks kiiks on tal öösiti kella kahe ajal haukuma hakata täiesti tühja ja ta võib teha seda mitu tundi järjest, jookseb ise mööda hoovi.
Heli ütles …
Muideks, sama kiiks ka meie kaukadel:) Tavaliselt ronib ta selleks juhuks veel keldrimäe otsa, nina metsa poole... ja siis hakkab "kõnet pidama". Ilmselt naudib oma häält ja jutlustab metsaelanikele, kuivõrd tähtis tegelane ta on...