Glenn Gould`i Bach

On olemas üks maailm, kuhu mul õnnestunud põgusalt pilk heita. See on Glenn Gould`i poolt (taas)avastatud J.S.Bach. Sattusin aastat viis tagasi nägema Yle_1 pealt dokumentaalfilmi eelmise sajandi tipp-pianistidest: Svjatoslav Richter, Vladimir Askenazy, Vladimir Horowitz...ja Glenn Gould. Tollest hetkest alates olen aasta-aastalt tema loomingut otsinud, kuulanud, endast läbilasknud. Kiindumus. Puudutatus. Nagu ikka siin ilmas, kui miski või keski su südant liigutab.

Glenn Gouldi elukäik on üks kummalisemaid, mida tean... tema isiksus oma eremiitluses ja tavapäratuses samuti. Mitmeid mu tuttavaid interpreete segab ja ärritab tema kaasaümisemine. Mind mitte, vastupidi see sulab ja imendub kõikehõlmavasse muusikasse.
Suurte metropolide plaadipoodide ja Amzoni abil on mul "kiirabi" Gouldi muusikaga olemas. Kummaline, aga Beethoveni, Mozarti ega Hindemithi interpretatsioonid pole niimoodi puudutanud nagu Bach, kes oli kahtlemata Gouldi suurim kirg ja armastus.

Olen avastanud, et tema muusika toob mind ikka ja jälle välja "mustadest aukudest". Intiimne ja kirjeldamatu maailm, kõikide rakkudeni mõjuv ja puhastav... ja jagamatu?
Umbes aasta tagasi, külastas meid ootamatult vürst Volkonski, kütsin just õhku kaminaga ning nautisin Gould`i ja klaasikest veini. Vaevalt uksest sissesaanud, tardus ta hetkeks ja nentis...Glenn Gould. Hilisemas vestluses selgus, et enne lavakasse astumist oli ta tõsiselt kaalunud ka pianisti karjääri. Sellest siis see armastus.

Youtube`i Gouldi ja Bachi nime sisestades saab vastuseks hulgaliselt näiteid, ka frgamente Contrapunctusest, Fuuga kunstist jne. Aga sattusin ka ühe tõeliselt huvitava leiu peale, mida polnud enne kohanud. Ei mina ega sina polnud siis sündinudki...

1962 aasta salvestus: J.S.Bach, Kantaat 54, kontratenor Russell Oberlin