Postitused

Kuvatud on kuupäeva oktoober, 2009 postitused

Theo

Theoga on see värk, et mul on kerge identideedikriis seoses temaga. Et kuidas ja mis edasi. Ühelt poolt on tegu ju hobusega, kelle haigus heal juhul peiteseisundis. Kunagi ei tea, millal see välja lööb. Teisalt, selgitas ratsastaja sel suvel, et töö temaga  polegi nii lihtne. Selles ma muidugi luban endal pisut kahelda, sest lugedes teiste hobuomanike blogisid - lihtsalt ja lühikese ajaga ei tule midagi.

Mul on heameel, et Theo sai Juurimaa kogemuse. Talle on piisavalt häid kombeid õpetatud - eelkõige just austust inimese vastu. Ta on palju  kontaktsem - traavib mulle kohe vastu, kui on veendunud et tundis mu ära ...  ei ürita mind pikali joosta, astub eest ära, ei kisu... Päitsete pähepanekul ja äravõtmisel lastakse oma pikk kael kenasti  kõrgusele ... Aga ikkagi ei tea ma päris täpselt kuidas ja mis edasi.

Ratsastamisega kipub vist olema nii, et pole võimalik teha kuidagi lihtsamalt?:) Et hobune end kindlalt tunneks, siis peab mingid etapid läbi tegema ja loomulikult mina samuti. A…

neti Betty

Kujutis
Ritsik nimetas tabavalt me uut pereliiget - NetiBetty. Netist leitud koer ta ju ongi:)
Otsustasime ta minevikule kriipsu peale tõmmata ja nimetada onomatopoeetiliselt Betty`ks. Sobib paremini ka Bonhamiga kokku. Nii et meil on nüüd Betty ja Bonham. Betty on uue nimega täiesti harjunud.

Võrdse kohtlemise sisseseadmine on läinud mõnevõrra keeruliselt. Esimesel, varjupaigast kojutuleku päeval Bettyt ja Bonhamit kokku lastes vaatasin küll, et ei mingeid probleeme - suured sõbrad. Mõne aja pärast adusin, et liigagi suured. Nojah, Betty`l oli jooksuaeg...  Ja see kõige kriitilisem veel:)

Esimesed nädalad möödusid kriisolukorras. Mõlemad koerad olid üliaktiivsed ja pidi kasutama jõudu ning mõistust, et neid lahus hoida.

Jooksuaja otsa saades lõppes ka Bonhami armulikkus. Hoolimata mu pingutustest pole Betty saanud Bonzo luba tulla temaga võrdväärsele positsioonile - s.t. aset trepi ja välisukse läheduses.

Alguses, kui Betty koha onhami lähedusse sisse seadsin, tundus kõik tips-tops olevat. M…

Täna...

Kujutis
...nägin Mozartit Theo sabas galoppi jooksmas. Pikk valge saba tuules lehvimas. Tal on nii hea olla! Silm särab ja õhtuti talli viies poeb mulle kaenlasse nagu vanadel headel aegadel.


Pildid on tehtud Kurtna tallis, kus suvehakul Mozarti tervist  Soome kiropraktiku ja vibratsiooniplaadi abil parendada püüdsime. Lapsed on tema suured lemmikud.