Mina 20 aastat hiljem
Kes on minust saanud 20 aasta pärast? Loodetavasti üks tõeline Metsamoor, kes elab inimestest eemaletõmubunult kusagil padrikus kogudes ravimtaimi, mõistatades lindude hääli ja loomade kõnet:P Kahtlemata talvitub minuga koos õige mitu penskar-hobust, kellega vahest ettevõtta "väljasõite" metsalagendikele või vee äärde, saatjateks paar kaukaaslast. Kui jumal annab talvitub koos minuga ka mu elustiili ja mind hindav meessõber:)
Tõenäoliselt olen oma kuuekümnenda juubeli puhul ära põletanud viimasegi onnikeses leidunud PC või läptopi või PDA. Seega pühendun peamiselt elu jooksul kogunenud raamaatute sirvimisele/lugemisele. Kes teab, ehk leian piisavalt põhjust ka ise miskit paberile jätta.
Aeg-ajalt tabab mind vastupandamatu kihk sõita asustuse keskele, nautida mõnd head muusikateost, käia külas pojal või mõnel heal sõbral... eks siis tule kuurialusest välja ajada õige mitme hobujõuline sportauto (ilmselt punane:P) ja sellele hääled sisse lüüa;-)
Siuke värk siis...
Kusjuures, pole kindel et see kõik toimub Eestis... tõenäoliselt on mujal Euroopas säilunud rohkem hajaasustust ning eks tule mõelda ka pensionär-hobustele sobiva kliima peale;-)
Selle loo ja möödunud Volbriöö mõjudest kantuna:
Inimestel elu igav,
haldjail hallivõitu.
Nõiaelul sel on võlu laskem luuasõitu!
Nõiaelu, nõiaelu, see jah on kõige parem!
Ah, kui hea on olla nõid kui sa vaid õppind oled.
Nõiaelu, nõiaelu, see jah on kõige parem!
Ah, kui hea on olla nõid, kui sa õppind oled.
Inimene tõuseb vara,ta on tööde ori.
Nõial kratt toob koju vara,kulda nii kui pori.
Nõidund ma ja uurind veidi,kübara saan potist.
Aga tip-top ballikleidi nõiun jahukotist.
Teiste mured meile kama,klõbistame sõrgu.
Aga pärast maiset jama põrutame põrgu.
(Enn Vetemaa "Nõiaelu")
Huvitav oleks teada saada, kuidas end 20 aasta pärast plaanivad tunda Punane Hanrahan ja Leelo Hiinamaalt?
Kommentaarid