Sahkari talu

Meil käis külas Oma Hobu. Tore lugu sai!

Olgu üles tähendatud, et Theo on mässitud ühte põnevasse avantüüri, mille lõplik avanemine toimub homme, s.o 16.detsembril. Theo katsetas nimelt modelli ametit. Niipea, kui R. suvel talli külastas, kiindus ta Theosse. Eelkõige kõrguse, võimsa liikumise ja hirvesilmade pärast:) No ta on selline erakordselt ilmekas, mis teha. Teema: Amfiibhobused. Näitus on avatud alates homsest, Tam Galeriis (Lootsi tn 4), Tallinnas. Kunstniku kinnisidee maalida hobuseid, kes on talle lapsepõlvest peale mütoloogiliste olenditena tundunud, on formuleerunud väga lühikese ajaga näituseks. Kahepaiksetena, maa ja mütoloogiamaailma ääremail, romantiliste, graatsiliste ja tohutult kurbust ning jõudu endas kätkevatena nad meieni jõuavad. Julge samm maalida nii romantilist sümbolit nagu hobune, lubab tema teostesse suhtuda väga erinevalt. Vaatleja meelevalda jäetuna võib teoseid käsitleda kui visuaalselt atraktiivsetesse kujunditesse, mis oma spontaansuses, ning emotsionaalsuses mõjuvad värskendava

... just sain värske meili, kuidas mu tänavused aastapäevalised end tunnevad. Erilist tähelepanu palun pöörata esijalgade neuroktoomia läbi teinud Mozarti stiilinäitele. Ilmateade lubas, et kohe-kohe hakkab sadama. Aga hobude sisetunne protestib selle teate vastu täiel rinnal...

Aeg on läinud linnulennul. Novembri esimesel nädalal täitub 7  aastat hetkest, mil Theo ja Mozart saabusid. Kus on, sinna tuleb juurde. Nii ongi meil ka Elton Baff. Kolm musketäri. Kõigil on kõik hästi. Mul  on põhjust heameelt tunda nii Theo kui Mozarti üle. Mõlemat vaevasid ju tõsised tervisehädad. Mozartit ju siiani. Ent neuroktoomiast on möödas 3 aastat ja Mossu naudib hobuseelu täiel rinnal. Selline nagu ta praegu on, ma ei mäletagi teda näinud olevat. Võib öelda, et ta on suisa paks:)  Mozarti  konditsiooni kohta on see tõeline kompliment! Mozart on minu lemmik. Ta teab seda ja ei jäta ühtegi võimalust kasutamata, et seda teiste eest rõhutada. Talle on alati natuke rohkem lubatud :) Theo hingamisprobleemid on taandunud täielikult peale kuivsilole üleminekut. Suvised heinatamise katsed lõppevad tavaliselt augusti lõpus, kui niiskusest tulenev hallituss heina poeb. Ta annab koheselt märku, kui heina kvaliteet langeb. Ja mitte ainult tema, ka teised alustavad köhatamise ja ni

Kasutame hobudele allapanuks turvast. Õige mitu aastat juba... Tänavuseks talveks valmistudes saime kurva sõnumi - et tõenäoliselt on tegu viimase koormaga Suur-Sõjamäe turbarabast. Sest ka nemad hakkavad edaspidi turvast vaid ekspordiks tarnima... Paar aastat tagasi lähedalasuvasse Kiili rabasse turbasooviga sõites saime kohe ehmatava sõnumi - Eestisse ei jää ühtegi turba tükikest, kogu kraam läheb otse laevale ja Rootsi. Tegelikult, laieneb selline väljavedu suuresti kõigile meie loodusvaradele: metsale, põlevkivile, paekivile... Kui 10 aastat tagasi Kiili lähistele kolisin, oli rabas veel töötlemata alasid. Hea õnne korral õnnestus seened, pohlad kodulähedasest rabast kätte saada. Aga mitte ainult... Rabas on eriline õhk...sookailud, kanarbik, samblikud. Tore ka niisama rabaretk ette võtta. Seda kõike pole enam ammu. On jäänud vaid tühi väli ning ööd-päevad kostuv masinate lõgin. Tükkhaaval kaob raba eikuhugi... Kahju.

EMT-l on kiired päevad - ninad maas aetakse taga kevadisi vitamiine. Õnneks tuleb seda ohtralt iga päevaga juurde. Ent esimene koppel hakkab juba kolme suupära abil tühjaks saama. Meil vedas. Meie ainsal naabril valmis tänavu uus elumaja ja ta on sisse kolinud. Ja ta perele meeldivad hobud:) See tähendab seda, meie koplipind laieneb veelgi 1 ha võrra. Sest nii tore ju hommikul kohvi juua ja aknast või majatrepilt hobusid kaeda. Jaguks selliseid inimesi Eestimaale:) Nad on ikka endiselt väga erilised. Vahest jälgin, kuidas suhtlevad Elton ja Mozart - minu arvates on Elton võtnud üle tema kaitsefunktsiooni. Aeg-ajalt lükkab teda ninaga õrnalt liikuma, sääskede ilmudes võetakse Mossu taguotsa varju (et sabaga tema eest putukaid ära vehkida) ja muud taolised "õrnusavaldused". Theo hoiab pisut omaette. V.a. õhtul, kui noortel (Eltonil ja Theol) algab ohjeldamatu jooksu- ja hullamise tuur. Siis hoiab Mossu end ohutusse kaugusse. Theo ja Elton on regulaarses töös mõlemad. Mai lõp

Elton on täiesti erinev Theost ja Mozartist. Tegelikult on nad kõik 3 väga erinevate iseloomude ja omadustega. Ainsaks ühenduslüliks on heatahtlikkus:)  Elton on suur kaissupugeja. See ei olnud kohe nii. Kui arvestada, et ta on vahelduvalt olnud meie juures kolm aastat, siis võibki öelda, et kolmandal aastal hakkas ta ilmutama... ma ei oskagi seda nimetada....õrnust? inimese vastu.  Mis ei tähendaks, et ta vahest ikka veel umbusaldab, ent enamasti mitte.  Las pildid kõnelevad:)

Bonzo sai sel kevadel 10.a turjale. Ta on endiselt kõbus ja troonib igal hommikul keldrimäge. Uurib ümbrust ja annab teada, kes on ümbruskonna kuningas. Oma valdustest pole ta Betty`le veel miskit loovutanud. Kuigi, imede-ime... vahest harva tohib Betty tema asemel pikutada. Ma ikka väga loodan, et saatus on ta vastu helde ja laseb veel õige mitu täisväärtuslikku aastat meie talu turvapealik olla. Suure südamega ustav sõber.

Theo vigastusest on tänaseks möödas 2 kuud ja 3 nädalat. Madli on teda peagi  kuu aega töösse tasapisi tagasi toonud. Alguses vaid sammu tehes, ent nüüdseks on järg juba traavini jõudnud. Seni on kõik korras ja häireteta sujunud (ptui-ptui-ptui). Täna hommikul oli lõpuks ka see päev, kus kaasa kõik 3 hobu koplisse kokku lasi. Paar nädalat on kopliskäik toimunud vahetustega: Elton ja Mozart vabalt koplis, Theo väliboksis ja seejärel vahetus Eltoni ja Theoga. Eltu (no kutsume teda vahel nii ja veel ka Trafkiniks, Mõmmiks jms totrate hellitusnimedega:) olevat püüdnud Theod algul taguotsast näksata, ent üsna pea asetus kõik paika ja nositi kolmekesi silopalli. Täna oli veel ka see päev, kus kõik 3 said vaktsineeritud ja hambad raspeldatud. Praegu toibutakse sellest õudusest oma boksides. Kaasa sõnul oli Theo järjekord viimane ja ta oli üsna ärevil, ent süst mõjus kiiresti ja teravad nurgad hammastest on nüüdseks välja lihvitud... Ja ma ajan asju, et Eltoni ost-müük ametlikult ära vo

Konsulteerisin dr Aibolitiga ja ta lubas alustada Theoga jalutamist, esmalt käekõrval. Tänane lumesadu suisa kutsus metsarajale. Tee ei olnud libe ja nii me kolmekesi sammusine - Madli, Theo ja mina. Suur metsaveotraktor tundus möödapääsmatu koll olevat, ent poiss võttis julguse kokku ja lõpuks suisa nuusutas seisvat "elukat". Algul rapsis küll, ent lõpuks rahunes.