Sahkari talu

... läheb lahti! Uued ratsapüksid  (motivatsiooniks;) on tellitud ja koht, kus end taas soojaks sõita, on ka olemas. Theo ja Madli ühistööd ma esialgu ei puutu:) Eks pean ise sama sportlikkuse vormi tõusma enne. Putukaid jääb järjest vähemaks ja ratsutamine muutub seega aina mõnusamaks tegevuseks. Loodetavasti on lumeni veel aega.

Juulikuu on lahti löödud. Eks ole õhust tunda  - õhtud pole enam jahedad ja sääseuputus taandub tasapisi. Olen juba aastaid järginud sama praktikat - kui termomeetri näit tõuseb 25+ ligidusse, vahetan hobustel öö ja päeva ära. Kopeldan neid öösiti. See rütm tundub neile sobivat, sest vanad tallimüürid hoiavad päevase temperatuuri meeldivalt jahedana ning kui uksed- aknad lahti hoida, siis ei ründa neid ka parmud. Ka koertel on suvesoojuses raske hakkama saada. Nii mõnigi peenraots on seetõttu lünklik - vammuste jahutamiseks otsitakse niiskust ja jahedust maapõuest. Püüan neil meelolu kõrgel hoida hilisõhtuste jalutuskäikudega. Metsa ei kannata veel minna - endiselt on sääski liiga palju, ent lähedalasuvate niitude ja maanteeäärsete radasid mõõdame küll... Theo treeningud vajavad uude etappi siirdumist ehk maneeži trenne. Peame harjutama treilerisse pakkimist. Eks see raske saa olema, sest Mossu ja Elton on vaja maha jätta, ent kuniks ta aru saab, et tegu ajutise "truuduse mur

Möödunud laupäev oli Mozartil saunapäev. Termomeeter näitas 25+ ja otsustasin ette võtta põhjaliku pesupäeva. Samal ajal, kui inimeste riided vurisesid pesumasinas, panin õue, lasipuu kõrvale valmis spetsiaalse šampooni, lakapalsami, kammid, harjad ja suga.  Tassisin kolmiku koplist tallivilusse (nad olid väga õnnelikud, sest mõned parmud on juba kohal...) ja talutasin Mozarti õue, lasipuu kõrvale. Tegelikult on ta pesu osas juba "vana kala" ja ta suhtub voolikusse ning kraanivette täie rahu ja isegi naudinguga. Voolikus oli vesi algselt vannivee sarnane. Kastsin Mossu ühtlaselt märjaks, s.h laka ja saba ning kandsin šampooni harjale. Harjamise/masseerimise osa nautis Mozart silmnähtavalt - eks sääse jm mutukate hammustused said leevendust. Loputasin ja seejärel eemldasin suurema vee sugaga. Seda protseduuri tegin suisa kaks korda, sest Mozarti vammusest voolav vesi oli räpane.  Mis parata, turba kasutamisel allapanuks on omad miinused. Valget hobust on üsna raske valgena

Vaatamata jahedatele ilmadele on õues suur suvi! Hobud on hädas satikatega ja ega koertelgi lihtsam ole - päikesepaiste roiutab neid ja paneb aeda kraapima hiigelauke. Õnneks on mu koerad aastatega ära õppinud, kuhu on sobilik auk kaevata ja kuhu mitte. Ent mõned suvelilled toodi ohvriks ka tänavu. Theol oli kabjamädanik. Tuli ühel õhtul tugevalt esimest jalga longates koplist, pea norus ja saba sorus. Helistasin dr Aibolitile ja kirjeldasin, et sõrgatsis ei pulsseeri, silmaga nähtvat paistetust pole, liigesed kuumad ei ole, hobune kapja maha toetadat ei taha  ning ta arvas kohe, et tegu on kabjamädanikuga. Urmas tuli, võttis raua alt  ja esimese värkimistõmbega hakkas mäda erituma. Ihtüoolisalv kanalisse, raud tagasi alla ja oligi probleem lahendatud. Theo kappas juba paari tunni pärast muretult ringi. Madli tegi Poolas suuri tegusid ja Theo oli vahepeal puhkusel. Eile sai poiss igatahes kiita. Madli kasutab traavis parema kaela lõdvestamise eesmärgil ka šambooni. Mõjub hästi.

Pole tükk aega hobustest ja koertest kirjutanud. (kõlab nagu "lilledest ja liblikatest":) Osalt ehk seetõttu, et käes on argipäev - s.t. seda, et kõigi elukate jaoks välja on kujunenud oma režiim. Teisalt, olen väga kiiresti harjunud meeldiva rutiiniga, mis tähendab tegelikult seda, et Theo on töös ja heades, isegi väga heades kätes. Tulemused on silmaga näha. Mis mind enim võlub on see, et Madli harjutab iga ilmaga. Tema jaoks ei ole ratsastamisel probleemiks, et puudub sisemaneež, liivaplats jms. Eks Theo ole ka suurema osa oma eluajast kopliavarustes veetnud ning pole sedavõrd ilmastikust sõltuv kui sisetingimustes elavad hobused. Mulle väga meeldib ka see, et Madli tajub Theo iseloomu, austab hobuse saavutustahet ja oskab teda mõjutada iga treeningu vältel pisut rohkem püüdma. Tema sõnutsi on Theol natuke mära iseloom, selline krutskeid ja hakkamist täis:) Ent õpib kiiresti ja põnevust jagub. Kuidas edasi? Plaanid on, ent neist on vara rääkida. Eks kõik olene ka

Mozart ei talu kaera. Sellele järeldusele jõudmine võttis omajagu aega. Ent jah - niipea, kui kaerakogust vähendasin või üldse ära jätsin, andis ka prei järgi. Kärnasid tekkis oluliselt vähem. Eks karm aeg tule veel kevadel kui esimene oras väljas, siis pean kõvasti peale passima, et ta jalgade olukord ei muutuks selliseks nagu viimastel kevadetel. Ostan talle Havens reform`i, mis on spetsiaalselt allergikutele, vähese proteiini sisaldusega.... lõhnab hirmus hästi. Havensi müsli on Mossu päeva kõrghetk, niipea kui tünni kallal krõbistan, elavneb ta silmnähtavalt. Silmad löövad särama ja jalg hakkab kaapsuma:) Oh, seda mõnulevat ilmet, kui ta müslit krõbistab! Ka muidu saab Mozart hakkama. Muret teeb vaid see, et aeg-ajalt leian ikka ta kaelalt hammustusjälgi  - Eltoni töö. Sama täksitud on ka Theo:( Eks näis, ehk ikka sõbralikkus suureneb ajapikku.