Postitused

Minevik

Mul on kahju, et ma Mozarti minevikust suurt midagi ei tea... Tean vaid väga vähe - et ta on Poolast ja ilmselt suurkasvanduses üles kasvanud - sellest räägivad ta kehale tätoveeritud numbrid. Suured nagu lehmal. Üht-teist olen siiski püüdnud temast välja lugeda - tema käitumise ja emotsioonide järgi.  Arvan, et ta on olnud ka eraomanduses. Kohas, kus on lapsi... ja lapsed on teda hästi kohelnud. Miks ma seda järeldan?  - Ta elavneb silmnähtavalt kui lapsi näeb ja suhtub neisse suure sõbralikkusega. Seevastu meesterahvaste vastu on umbusklik ja ettevaatlik. Tema minevikus on kindlasti ka koer(ad) olnud. Selle kasuks räägib viis, kuidas ta Bonhamiga suhtleb - täiesti kartmatult laseb ta enda juurde boksi uudistama ja enda kaerakünast mahapudenenud teri lakkuma. Porgandeid jumaldab ja kõiksugu müslisid ka-> seegi räägib eraomanduse kasuks. Ilmselgelt oli ta taolise kraamiga tuttav ja oskab maiuseid endale välja lunida.  Mingi trauma on tal kindlasti olnud - ta võpatab kergesti ja on

Talvelegendid

Kujutis
Mu armsad elukad on kõik endiselt alles ja olemas. Tänavust talve taluvad nad hästi. Eriti hobused. Mulle tundub, et nad suisa naudivad lumerohkust. Ilmsiks on tulnud ka talli eelised varjualuse ees. Hobu ikka tahab vahelduseks sooja pääseda - järeldan seda sellest, kuivõrd hea meelega nad hilisõhtul vile peale talliukse taha kogunevad ja sissepääsu ootavad. Muidugi võib olla põhjuseks ka teadmine, et kaera/purustatud odra segu ootamas... Theoga oleme mitmeid kordi lumes sumamas käinud. Väga eriline tunne on seljas olla, sest lumi on tõesti sügav ja hobuse keha liigub seetõttu hoopis teisiti. Ta on tubli. Peab end väga pailt üleval. Kuulab ja kuuletub kenasti. Paar korda vaid on ta tahtnud Mozarti eeskujul lumes püherdama hakata, ent siis ikka meenub talle, et ups! ratsanik seljas vist ikka seda teha ei saa...:) Lumes ratsutamine on  turvalisem, sest kohevasse lumme kukkuda on tõenäoliselt oluliselt pehmem kui suvel koplis. Koertel on pisut raskem - lageda territooriumi asemel on lum

Jälle kahekesi

Spiilson läks täna talvekorterisse. Päris kurb ikka, kui mõelda. Polegi enam hommikust esimest tervitajat ja  ninaotsa taskusse pugemas... Suvi/sügis Spiilsoniga näitas veelkord kuivõrd erinevad on hobused oma käitumiselt ja iseloomult. Kõik on omaette isiksused ja on ikkagi äärmiselt tore, kui iga hobuse jaoks jätkuks inimene. Suurtes hobukarjades ei pruugi seda luksust jaguda ja tegelikult... kas kõik hobud seda vajavadki? Ilmselt mitte. Spiilson oli ses suhtes eriline eksemplar, et temale on inimese lähedal olek ja suhtlus oluline. Vaatasin eile üht videot araabia hobudest. Kuna Spiilsonis on 1/4 araablast, siis...mnjaa, leidsin väga sarnaseid käitumismustreid. Jagan oma leidu.

Talvesööt

Nüüd tuleb üks kuri lugu ;) Ma olen nimelt väga kuri oma hädisuse ja suutmatuse pärast. Jutt käib talvesöödast . Õigemini sellest kuivõrd läbimõtlematus ja vähene planeerimisoskus sügisest-sügisesse raha tuulde sunnib loopima. Eelmistel aastatel oleme valdavalt heina ostnud. Sattusime erinevate tootjate otsa ja nii juhtus sageli, et suured kogused heina (suurtes rullide pealmised kihid) tuli lihtsalt mineva visata /või ära põletada. Kuniks taipasime, et ka kõige kõrgema kvaliteediga hein ei enneta Theo haigust. Seega oleme täielikult üle läinud kuivsilole. Ptui-ptui-ptui, ent tulemus on silmaga nähtav ehk ei mingeid haigusnähte veel tänavusel niiskel ja sompus sügisel. Ja ma mõtlen päris tõsiselt temaga ikkagi sporti hakata tegema. Aga probleem on selles, et suurte silopallide käitlemiseks on vaja tehnikat, mida meil pole ja mida pole ka kahe-kolme hobuse pidajal rentaabel muretseda. Seetõttu lasime kogu laadungi, ~12 silopalli varjualuse lähedusse transportida, et sealt siis ku

Talveks valmistumine

Hobud valmistuvad talveks. Peamine märk selleks on talvekasuka kasvatamine. Kuivõrd mul on hetkel 3 hobust on hea võrdlusvõimalus - kõigil kolmel on absoluutselt erinev karvkate. Spiilson, kes on peamiselt eesti hobuse põlvnemisega, on kasvatanud tiheda ja karmikarvalise kasuka. Karvad on tugevad nagu jõhvid. Vett ja lund talub selline karvastik ilmselt päris hästi. Sellest hoolimata on Spiilson väga tänulik varjualuse üle ja kasutab seda sademete ajal hoolega. Mozarti talvejope on väga nunnu. Selline pehme ja üsna pikk karv. Tõelised karupüksid on jalas...:) Kui sügispori taandub, lööb valge karvastik hõbedaselt särama. Ilus. Kuna ta näeb hetkel väga kaunis välja, oleme teda asunud lisaks Mozartile suursugusemate nimdega kutsuma nagu Amadeus või Wolfgang. Talle meeldib:) Theo seevastu on sportlikus kostüümis. Karvastik on tihe, ent lühike. Ilmselt on aretustöö vilja kandnud ja hobu, keda sporditegemiseks klippama peaks, ei kasvatagi enam paksu kasukat. Uurisin ükspäev ta sugupu

Hobud

Kujutis
Hobudel oli sel aastal põnev suvi. Alates juunikuust liitus nendega Spiilson, kes on praeguseni kostil. Võite ette kujutada, millised tingimused kehtestab 1/4 araablase verega eestlane pikajalgstele sporthobustele... Igatahes on ta "karja" juhtfiguur.  Mis ei takista tal olemas erakordselt nunnu inimese vastu. Sellist teist kaenlasse pugejat annab otsida. Aga muidu oli ju teadupärast palav ja raske suvi kõikidele hobustele. Putukaid oli palju. Igatsorti. Alustades parmudest ja lõpetades vereimejatest kimalastega. Mozart oli vahepeal nii kõhn, et olin üsna kindel et see suvi jääb tõenäoliselt viimaseks. Ei aidanud ussi ega püssirohi - juurde ta vaatamata pingutustele ei võtnud. Niipea aga kui ilmad jahenesid, hakkas ta kosuma ja praeguseks hetkeks on suisa ümar:) Ta liigub aeglasemalt, ent mitte nii vaevaliselt nagu enne operatsiooni. Üsna mitmel korral olen teda galopeerimas näinud - ta on kange, ent mitte selline nagu kevadel. Boksist karjamaale väljub ta igatahes heameele

Mozarti operatsioon

Mozart sai operatsioonilauale 06.05. Jalgade kallal toimetasid 2 kirurgi/vet.-i (Aibolit ja Tartlane). Algselt planeeritud röntgenpildid asendati blokaadsüstidega, mis pidid välja näitama, kas samm paraneb või mitte. Pärast blokaadi mõjumist olevat Mozart igatahes vetruvalt ja vabalt sammuma hakanud (kaasa sõnul), longe oli taandunud. Seega oli operatsiooniline sekkumine õigustatud ja närvid eemaldati mõlemast esijalast,  lõigates tükk närvilõpmeid välja. Operatsiooni ja elukvaliteedi lõpliku õnnestumise üle saame otsustada ~5-6 pärast operatsiooni. Esialgu on tulemused väga head. Oleme väga lootusrikkad.