Sahkari talu

Theo on endiselt Juurimaa avarustes kappamas. Ma ei kirjutanud vahepeal, sest polnud kindel. Nüüd olen. Jah, teda sõidetakse libisevaga. Jah, tean et seda paljud taunivad. Jah, tean et ma sellest kogu värgist s... ei tea. Aga. Hobune on kõvasti arenenud. Ta on kosunud, musklis ja näeb välja väga häppi. Järelikult on kõik korras. Käisime teda Mariga koos vaatamas. Mari sõitis ja kommentaar oli vaid üks - suur töö on tehtud. Rääkisime ka libiseva hirmud treeneriga lahti. Tema sõnul tuleb neid ikkagi teatud hobuste peal mõistuse piires kasutada. Theo füüsis on looduse poolt antud selline, et ilma libisevata läheks lihtsalt hiiglama kaua aega - kael on pikk ja hobune ise suurt kasvu. Ja me ju keegi ei tea, millal tal tervis taas üles ütleb. Niisiis ikkagi on kiire.... ja libiseva ÕIGE kasutamine annab tulemusi. Ta õpib pisut allapoole viidud kaela abil oma selga lõdvestama. Sammus ülikenasti, traavis vahepeal unustab. Kõrvad kuulavad, hoiab kenasti kontakti. Kordet tegi Krissu juba il

Suur tänu Anule video eest! Theo sai 16.juunil 5-aastaseks. Minu hobu olnud juba 2,5 aastat! Täpsemalt saan kirjutada pärast tööreisilt tagasi tulemist.

Käisin teda vaatamas kahel päeval jutti. Pühapäeval oli rõõm suur, sest poiss tundis mind kohe ära ja nuhutas, puges kaissu:) Ta on silmnähtavalt alla võtnud. Kohe niipalju, et mures olen natuke. Üheks allavõtmise põhjuseks on kõrvalkoplis indlev mära - Theo on pähe võtnud, et tegelikult on ta veel täkk ja käitus sellele vastavalt - ajas kõik oma koplikaaslased mära lähedusest eemalt ja galopeeris päevad läbi pikki kopli äärt. Treeningutel pidavat ta ka üsna muretseja/pabistaja olema. Eriti maneežis. Nojah, maneež on talle suhteliselt uus kogemus - viimati oli ta seal 3 aastat tagasi. Õuetreening oli aga närveerimisvabalt läinud. Noh, sellega ta harjunud. Traavis pidi ta juba end kenasti lõdvestama. Galopiga on veel tegu. Aga üldiselt oldi temaga rahul - et tubli hobune, võtab õppust ja ei lollita. Esmaspäeval viisin Theole träni (nagu koolipoisile ranitsasse:): - puhastusvahendeid (harju) - teise vihmateki - tagajala bootsid XXL suuruses - isegi müüja ütles, et teil ikka peab väg

Olgugi, et Balmer ja Mozart on suured sõbrad ning kenasti hakkama saavad, igatsen ma Theo järgi. Ikka väike mure ka ta pärast. Treeneri sõnul saab ta kenasti hakkama, on närvilisusest üle saanud ja isegi ühe sõbra endale leidnud. Tervis korras (ptui-ptui-ptui üle vasaku õla). Samas pidavat ta olema alla võtnud. Isegi nii palju, et sadulavöö on vaja väiksema vastu vahetada ja sadularaam kitsamaks teha. Õnneks Wintecil on see võimalus - täna saingi Kesko Agrost musta värvi raami (medium). Pühapäeval lähme teda vaatama. Loodetavasti tunneb ikka ära:) Krista ütles, et hetkel tegelevad nad just hobuse "sirgeks sõitmisega". Theole tehakse topeltkordet ja püütakse teda tasakaalustada. Tagumised jalad pidid kõvasti klobisema - sõidetakse vaid kalossidega, et ta enda jalgu ära ei lõhuks. Lihast ja massi turgutatakse üles paisutatud odra ja kaera seguga. Isu on tal õnneks hea:) Krista veel naeris, et kõik hobud, kel on lohud tagajalgadel - neil on lõputu isu ja sööt peaks koguaeg ees o

Noore hobuse treilerisse panek pole just meelakkumine. Ma ei oskagi öelda, kas meil kulunud aeg, ~30 min. oli normaalne või mitte. Theo`le oli see kahtlemata traumeeriv kogemus... seda näitas ta sorgus olek ja hirmuhigi üle keha:(, kui Juurimaal teda maha laadisime. Treilerist välja tuli ta küll väga kenasti, tagumised jalad kergelt tudisesid. Panime teda peale nii: Mozart (kes sama treileriga Kurtnast tagasi saabus) läks Theo boksi ja Balmer teise boksi. Üritasime ka Theo panna koos Mossuga ühte boksi, ent sellepeale lajatas Theo jalaga vastu seina ja kiljatas tigedalt. Siis talutasime Theo vahekäiku seisma ja Raul manööverdas treileri talliaediku ja -seina vahele - tekitades n.ö tunneli otse treilerisse. Esimesed katsed ebõnnestusid - treilerisse viiv kalle oli liiga hirmutav ja nii tagurdati hooga välja. Ka teine katse ebõnnestus, sest hobul õnnestus tunneli üks külg maha lammutada ja treilerist mööda silgata. Kolmas katse... jalutasime väikseid ringe. Raul käis aegajalt talliharjag

Igapäevane “rutiin” – hobuste kopeldamine pärast väikest uinakut. … et igav poleks:) Päitsed ära ja karjus peale! Balmer ja Theo Räägime juttu

Eile oli hobudele suurte muudatuste päev. Ootamatult ja üsna väikse etteteatamisajaga lõikasime Mossut ja Theod ühendava nabanööri katki - s.t seda, et Mossu sõitis Kurtnasse tervisevetele ja Theo jäi koos uue kaaslase, Balmeriga, boksis tõtt vahtima. Uskumatu, kuuvõrd teistsugust käitumist kõik 3 välja lasid paista. Vau mis hääled, liigutused, miimika! Kui nägin, et Balmer ja Theo boksides enamvähem maha rahunesid, kimasin Kurtnasse Mossut külastama. Ei mingit paanikat! Aktiivne tutvumine boksinaabritega käis hoopis:) Eks täna ole näha, kuidas esimene päev võõrsil möödunud - lähen aitan teda raviplaaditada. Seevastu Balmerit ja Theod hommikul talliümbruse väiksele karjamaale lastes, tundsin tõsiselt hirmu. Liiklus muutus äkitselt väga tihedaks:) Kümmekond minutit tuisati galopis ühest aia servast teise. Korraks paistis suisa, et Balmer kavatseb üle aediku hüpata - Theol õnnestus ta lõpuks maha rahustada ja praegu nosivad nad rahumeelselt karjamaarohtu. Katsun õhtupoolikul ka mõned fot

Nii Theo kui Mozart elavad juba õuekoplis ~ 3 nädalat. Ka öösel. Köhimine lakkas kui lõigatult pärast seda ja heina söötmise lõpetamist ning täielikult kuivsilole üleminemist. Theo näitab igal õhtul võimsais galopisööste, tagajalgadel kõndi jne - kusagilt ja kuidagi peab ju noorusenergia väljapääsu leidma! Mozartile seevastu on ööpäevaringne õues viibimine pisut liiast. Longe on süvenenud. Seoses sellega teen mõningad ümberkorraldused. Mozart läheb mõneks ajaks Kurtnasse raviplaadile - see parandab kindlasti vereringet jalgades ja lõdvestab ta lihaskondi. Dr Aibolit oli sama meelt, et selline riistapuu tuleb vaid kasuks Mossu taolisele. Mossu sanatooriumis viibimise ajaks tuleb Theole seltsi Balmer -. Kurtna penskarike. Alates 24.maist lähevad mõlemad hobud Märjamaa lähistele Juurimaale. Theo saab seal Krista käest ratsastust ja Mossu saab talle seltskonda pakkuda ja loodetavasti naudivad nad ka teisi sealse karja liikmeid vahelduseks. Theoga oleme taas treeninguid alustanud. Peamisel

Tänavune raspeldamine leidis aset 18.aprillil - just vahetult enne mu Hollandisse sõitu:) Ikka päris füüsilist jõudu nõudev töö, mu meelest. Theo aimas koheselt halba, kui Aiboliti koos kohvritega talli sisenemas nägi. Sättis ikka pisut aega taguotsa boksis ette, ent pärast paari tantsusammu soostus ikka vahekäiku tulema. Mõlemad said "tarkuse süstid" nagu Aibolit nimetas ja siis läks lihvimiseks/tasandamiseks lahti. Kui spetsiaalne suu lahtihoidmise "king" suhu torgatud, sain samuti võimaluse hobuse purihammastele pilgu heita. Päris suur masinavärk on see hobuse "sahtel". Suurte rohusööjate rõõmud... Tervis on elukatel hetkel hea. Kogu päev vaid kuivsilol - ja kõik köhimised on kadunud. Tõsi, aga kallis. Eks pean otsima ka alternatiivvariante. Dida soovitas kiigata suuremate rullide poole. Aga kas 2 hobust ikka jaksavad selle ära süüa, või jõuab enne riknema hakata? Ja kust saaks kvaliteetset kuivsilo lisaks Toominga tallile (neil on väiksed rullid)? Kel

Tänase lumise hommikupooliku veetsin tubaselt ja uurisin Ingridi blogis viidatud Firfordi talli suurepärast kodulehekülge. Väga vahvaid videosid oli seal. Meelolukaimad olid üks varsake, kel hobusehaldja ja looduse poolt kaasa antud imepäraseda allüürid. Ja muidugi hobune nimega Zardin - väga kõrgetasemelised esitused - isegi minu diletantlik silm sai sellest aru... Ja üks teine video siin , 1993.a video noorhobuste demonstratsioonilt. Kahjuks või õnneks on minu Theo üsna sarnase käiguga. Ka Theo hakkab teatud kiirusel maapinnalt tagasi põrkuma, esijalad sirgelt ees - justkui kappaks pilvedel:) Ikka mõtlen, et mingi kindla eesmärgiga Theo ju oma kõige raskemast perioodist (2-aastasena) läbi tuli. Kasvõi sellepärast, et mind rõõmustada:)