Postitused

Kappadi-kappadi!

Theol on hea olla. Isegi nii hea, et Mari on tal kolmel järjestikusel päeval kerged trennid läbiviinud, s.h seljas käinud. Super! - oli ta kommentaar. Jah, olenemata 5-kuulisest pausist mäletas Theo absoluutselt kõike. Veelgi enam - ta oli oli oluliselt keskendumisvõimelisem ja lõdvestunum. Mari nõutud asjad tegi enam-vähem kõik ära. Esimesel korral vaid tõrkus suunamuutusele traavis. Viskas eest ja takka üles ning Mari sai mälestuseks põsele väikse sinika. Järgmisel päeval aga täitis ülesande ära. Traavi sõita pidada temaga olla imehea ja kerge. Ühtlane vetruv samm. Ilus ja hea oli neid kahte vaadata. Theol oleks tõeliselt hea koolisõidu perspektiiv. Aga jah. Eks näis. Kuivsilo segamini heinaga (õues söödan kuivsilole lisaks ka heina) olen andnud alates 23.01. Ma ei taha ära sõnuda, ent mõju on märgatav. Trennide lõpus voolas sõõrmetest kõvasti sodi välja - pärast oli tal igatahes hea ja kerge olla, selle märgiks oli pikka hullamine Mossuga.

Ave Tere Piim, hobused ja Kruuda!

Kujutis
Oh kurram, kui kurjaks ma saan kui miskit sellist loen . Miks peab ajakirjandust sellisel kujul tegema. Mis on küll taoliste mökituste ajendiks? Kas piim on pähe löönud? Muu hulgas algatasid kultuuriinimesed Kalevi kommide ja Tere piima boikoti. Vot ei tea küll, milliseid "kultuuriinimesi" edaspidi mitteaustet Tiina Jõgeda mõtleb - mina ei tea oma tutvusringkonnast ühtegi, kes nii tagurlikult käitunud oleks. Küll aga kutsun hobuinimesi üles edaspidi ikka piima jooma ja kommi sööma. Eelista Eestimaist:) Tere Piima ja Kalevi šokolaadi toel nii mõnigi hobu ja sõitja pääsenud rahvusvahelisele areenile. Ja Ferrari sobib Kruudale väga hästi ! Kellele siis veel, aah? Pilt pärineb siit

Kuivsilo

Niih, pikaaegne vaikus on olnud tingitud sellest, et kirjutamise motivatsioon siiani nullis olnud. Kõigest ju tüdib vahepeal. Noja elukogemus on näidanud, et las siis mõnda aega aeg kulgeb - pole vaja rapsida ja vastutahtmist miskit teha. Ka hobudega sain teha paaripäevase pausi - Marike võimaldas mulle vabu päevi ja nii saime kaasaga nädalalõpu hoopis Haapsalu-mail, Puise kandis veeta. Täna on tegelikult mu kaasa sünnipäev. Ja kuna minugi oma kaugel pole, siis tögasime teineteist, et tegime üksteisele kingituse ära - 10 rulli kvaliteetset (loodetavasti!) kuivsilo Toominga tallist. Hästi mugavates väikestes rullides - ~70 kg. S.t seda, et isegi mina jaksan neid liigutada/veeretada ja hobudele ette sööta. Alustasime söötmist Teelelt saadud info põhjal - tasapisi. Kuna tegemist on proteiinirohke söödaga, vähendasime ka kaerakogust. Mõlemad saavad nüüd 1,5 liitrit kaera päevas. Veel annan ka lisaks heina, ent järgmisel nädalal tahaks täielikult silole üle minna, sest vaja jälgida, kas an

Lumi ja päike

Kujutis
Võtsime täna esimest korda ette jalutuskäigu metsa koos hobude ja Bonhamiga. Bonzo käitus üliviisakalt. Hoidis end meie lähedusse, ei ehmatanud/ei haukunud hobude peale. Kõik kulges probleemideta kuni jõudsime lagendikule. Hobud jäid kõrvu kikitades seisma - siis nägime meiegi - inimene koeraga. Õnneks oli tegu hästi normaalse inimesega, ei hakanud riidlema, et meie koer lahti jne. Ja õnneks oli ka ta koer emane:) Seega jäid intsidendid toimumata, sest 2 hobuse jaoks oli 2 inimest ja Bonzo ohjamisega oleks raskusi tekkinud. Retk jätkus. Ilus ja mõnus oli! Hobud ja Bonzo püherdasid valgel lumel. Näksiti puukasve, lume alt kaabiti üksikuid rohelisi kõrsi välja. Kodukoplisse jõudes tehti väiksed jooksutuurid. Sanatooriumi värk - väike koormus kopsude puhastuseks. Muideks, ka Mozart on hakanud köhatama - Aiboliti oli kahel korral kohale kutsunud - kops on puhas, ent hingamisteedes siiski ärritus. Kahtlustan heina ja järgmisest nädalast alates püüame kuivsilo peale tasapisi üle minna. Eks n

Hopsid ja kutsid 2008

Mu hobudele ja koertele ei olnud see aasta vast parim, ent me tulime sellest kõigest ühiste jõududega siiski läbi. Ühe kaotusega . Aga see-eest oli meil ju 13 olulist ühist aastat. Samas oli ju niipalju suurepäraseid hetki! - Theo saduldamine - see üllatunud ja uudishimulik nägu, kui ta esimest korda inimest oma turjal kandis! Tahe koostööd teha... See on väärt kõiki tagasilööke:) - sõna otseses mõttes eluterve diagnoos Mozarti kohta. Teadmatus on palju hullem, mu meelest. Nüüd tean teda säästa ja hoida. - minu ja kaasa esimesed sammud ratsutamises. See tunne, mis valdab kui saad end tasakaalu ja hobusega ühte rütmi - see polegi mulle enam suur terra incognita... - kontakti saavutamine Bonhamiga. Tema tundmaõppimine ja usalduse võitmine! Mul on nüüd väga truu sõber jalutuskäikudel ja tallitoimetustel. Hobude ja Bonhami vaheline karjasõprus on samuti tervitatav, võõristusest on ülesaadud. Muidugi loodan uuelt aastalt paremaid aegu. Ent tean ka, et "homne päev tuleb parem siis, ku

Heade soovide kaart

Kujutis
Tänase lumise ilma lõunatund kulus pühadekaarti tegemisele. Kogu pere ja muud loomad olid hõivatud. Hobud said loa aeda sisenemiseks ning demonstreerimiseks, kuidas nad koos Bonzoga ühe pildi peale ära mahuvad. Igatahes oli initsiatiiv Bonzo käes - heameelega jättis ta oma vaatlusposti, keldrimäe, maha ja hüppas pildile. Ning oh imet, nad kõik talusid pildistamist sedavõrd väärikalt ja rahulikult, et vaata ja imesta:) Soovin kõigile hopside ja kutside blogi lugejatele lumiseid valguspühi!

Treeningvõistlused

Seekord olid Kurtnas 90 ja 110 parkuurid. Osalejaid oli vähem, eriti 110 parkuuris ning seetõttu pääsesin ka vahepeal võistlust jälgima. Tervis oli samuti oluliselt parem, võrreldes eemise korraga:) Mulle jäi silma/kõrva väga eriline (minu jaoks) vahejuhtum. Ühel võistlejapaaril ei läinud just kõige paremini. Ka viimane takistus tuli kolinal maha. Võistleja kappas hobuga kohtunikulaua juurde ja küsis viisakalt - kuna tegemist on treeningvõistlusega, kas võime viimase tõkke ümberhüpata? Kohtunik lubas. Sooritus tuli puhtalt ja võistleja sai võimaluse hobu tänamiseks, kes sõbraliku patsutuse peale silmnähtavalt rahunes. Ilus pilt, hoian seda tükk aega meeles. Vaatajale on üsna hästi näha ka hobu reaktsioon, kui karistuspunktid tulevad - ka tema on ärevil ja pelglik pärast seda. Minu silmis olid kõik osalejad võitjad - no tõesti, ei kujuta ettegi, mida tähendab nii hobusele kui osalejale võistlusmiljöö. See on täielik kosmoseodüsseia:) Vähehaaval hakkan ka ratsasporti leplikumalt suhtuma.