Postitused

Jaanuar 2010

Eks iga loomapidajale ole praegused ilmaolud katsumuseks. Meie kandis on termomeeter suisa paaril korral -30 kraadini langenud. See tähendab pingutust. Tugevat enesesundi- ja distsipliini. Aja- ja närvikulu. Oleme püüdnud koormust kaasaga kahe peale ära jagada. Õnnetuseks on ka tööl pingelised ajad ja aeg-ajalt valdab mind üsna tavapärane tüdimus kõigest. Aga sellist abitust ei saa endale kahjuks kauaks lubada. Mozart on nüüd taas jalgel ja koplis. Ta jalad on küll paremas korras - eriti üks esijalg, sellel seisab ta oluliselt kindlamalt. Samas lonkab ta endiselt kehvema diagnoosiga jalga. Ent ka siin on näha paranemist. Ma tean, et liigesesüsti efekt pole väga kauaaegne ja mingit ime ei maksa loota. Infoks - liigesevedelik maksab ~600 kr ml. Mozartile  oli vaja seda süstida ühtekokku 4 ml.Eks kinnita see ka vajadust närvi läbilõikamise op. kevadel ette võtta. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida:) Positiivne on see, et Mozart ise on oluliselt rõõmsameelsem. Niipea, kui ta b

Oo õudust!

Lühidalt võiks Mozarti raviaja niimoodi kokku võtta. Niipea, kui Theo õue saadetud ja Mozart üksi tallibokis jäänud, algab südantlõhestav hädakisa. Nagu oleks viimnepäev käes. Päeva peale see küll vaibub, ent  ega naljalt maitse söök, ei jook. Kuniks hetkeni, kui Theo värskeõhu vannid lõpetanud ja talli tagasi siirdunud. Siis jagatakse üksteisele šoki leevendamiseks oksi, musitatakse läbi boksivarbade ja antakse igal muul võimalikult oma jällenägemisrõõmu edasi. Ja lahusolek vältab vaid 4-5 tundi. 15-20 minutit jalutuskäiku on samuti täielik õudus, sest Theo jookseb pukitades kõrval ja püüab Mozartit lumme möllama viia. Täna kiljatasin hirmust ise kah. Umbes sama kõvasti kui Mozart tallis karjus:) Väljas oli täitsa pime ja kahe elukaga kusagil koplis sumada ei ole tore... Ainus lootus, et nad mind talitajana ikka piisavalt väärtuslikuks peavad :) Ja loodetavasti ei arvata, et olen lihtsalt üks hobune, keda võiks ju ka oma lumemängudesse tõmmata. Kordenööriga lumme püherdama heitnud M

Mozart valuvabaks vol 1

Täna käis dr Aibolit. Liigesesüstid on ikka päris karmid asjad. Kõigepealt  tuimestav süst kaela, seejärel rasseeriti kabjaluuäärne ala paljaks ja siis kortisoon kummalegi jalale. Aibolit kahtlustas, et jalgade olukord on kehvemaks läinud - nii oligi. Kui süstal sisse torgati, väljus geelja liigesevedeliku asemel puhast vett. Sama olukord ka vasakus jalas. Otsustasime süstida liigesevedeliku aseainet mõlemasse esijalga. Aibolit küsis nii armsalt, et kas ma raatsin. Ikka-ikka:) Uurisin ka jalanärvi op.-i kohta. Jah, ta täiesti teeb seda ja isegi soovitas. Hobud on saanud isegi paarist aastast pikemaid ajapikendusi:)  Et seda op.-i teha, tuleb hinnata süstikluu olukorda. Leppisime kokku märtsikuu. Et kõigepealt pildid ja seejärel op. Kõigega saab ühele poole ühe päevaga. Ta teadis ka juhtusid, mil ilmnes et seda on tehtud traavlitele, kes seejärel edasi võistlema sunnitud. No comments....:(  Kliiniliselt tähendab see hobuse esijala  täiesti tundetuks muutmist alates kabjapiirkonnast.

Uus aasta

Polnud mõnda aega talli saanud - olime Meegastes suusatamas ja hobusid hoidis Mari. Esimest korda kasutasin koerte hotelli teenust, sest Betty`l oli jooksuaeg ja Bonham käitus täiesti ebaadekvaatselt. Vaatasin, et Marile on kahele hobusele lisaks kahe kauka kantseldamine paras peavalu ja nii saigi Keila lähistele helistatud. Tänu Thela`le mulle see koht meenus. Sealne pererahvas oli lahkelt nõus Betty vastu võtma ja nii ta veetiski oma honeymooni väga heade tingimustega omaette numbris. Peale seda on tallis peamiselt kaasa toimetanud, sest olin tööga koormatud. Täna oli minu kord. Tundus, et ka hobud olid minust puudust tundnud. Eriti Mozart.Pidasime maha umbes veerandtunnise õrnuste vahetamise. Küll nuhutas ta ma mütsi sees või tasku kallal. Vahepeal pani põse minu põse vastu ja hingas vaikselt kõrva. Seisime niimoodi mõned hetked. Mossule meeldib tohutult kui teda lõuaõnarusest sügada. Silmad lähevad mõnust särama. Püüdsin ta haiget jalga pisut masseerida. Ta sai kohe aru, et s

Hobud ja koerad 2009

Kujutis
Oluline muudatus - meil on nüüd uus sõbrake Betty näol. Temaga on vaja kindlasti tegeleda, kuna tal puudub oskus, teha vahet omade ja võõraste vahel. Bonham austab kõiki meie sõpru, kes aia- või muidu pidudel käinud. Betty kipub näksama. Pereliikmeid hoiab aga tohutu andumusega. Bonham on endiselt karjajuht - ta teeb oma tööd suure väärikuse ja missioonitundega. Temast on saanud täiesti lahutamatu sõber Mozartiga. Ei möödu päevagi, kui need kaks läbi aia infot ei vahetaks. Theo Juurimaal käik oli kahtlemata väga hea kogemus. Loodetavasti on meil ka järgmisel aastal piisavalt võimalusi tema ratsastamiseks. Mozarti suhtes on samuti võimalusi nagu selgus. Ma ikkagi väga loodan, et saame tema täisväärtuslikke elupäevi veelgi pikendada. Muidugi olen rahul ka 3-aastase pikendusega, mil ta meie juures viibinud. Ta on minu kallis hobu. Minu abiline nii (hobu)hirmude kui ka tööstressi maandamisel. Ja lõpuks kõige tähtsam - mul on tohutult hea meel, et kaasa võtab ratsutamistreeningui

I like...

... ratsapükstes ja sapsudes mehi:) No väga šikk ja pilkuköitev! Õnneks on mul ka kodus selline mees:) Kaasa on tõsiselt alustanud ratsatreeningutega Kurtnas. Käib trennis suisa 2 korda nädalas. Kui nii edasi jätkub, täitub mu lähiaegade unistus ja mul ratsatreener-, õpetaja n.ö omast käest võtta. Mulle hetkel selline variant sobib - trenniõhtutel on kodused hobud omavastutusel ja kaasa trennist saabudes kuulen uudiseid. Et Talmaz müüdi Soome:(  Ja et nüüd sõidab ta 4 aastase Kaprys`iga (sry, pole päris kindel kirjapildis).

Lihtsalt

Ühe konverentsi raames, mis toimus neljapäeval-reedel Tartus, sain võimaluse kohtumiseks Mariga. Oi, meil oli tore õhtupoolik Itaalia Köögis. Punane vein (Mari oli käinud verd loovutamas!), minu sealne lemmik - broccoli supp, bruchetta`sid ja juttu jätkus kauemaks... Mari konsulteeris Mozarti röntgenpiltide osas Tartu Loomakliinikuga. Jah, paranemislootust pole ja miskeid erilisi ravivõtteid samuti mitte. Buta või Finadyn valu leevenduseks väikestes doosides, et neerudele ei hakkaks ja kui asi eriti hulluks kisub, siis liigesesüstid. Neid võib teha 2 korda aastas. Muutusteks süstikluus on mitmeid põhjusi. Peamised kindlasti ülekoormus, ent tõenäoliselt ka eelsoodumus...:( Ent kuulsin ka, et võimalus on operatsiooniks juhul, kui liigesesüstid enam ei aita. Sellisel juhul lõigatakse läbi jalanärv, et valuaistingut mitte tunda. See peaks aitama ~ 2 aastat. Kui nii võtta, siis  - pikk aeg ju, millega Mossut täisväärtusliku  hobuseelu juurde tagasi tuua. Operatsioon pole tõenäoliselt oda

Teine blogi läks puhkusele määramatuks ajaks:)

Lumehobused ja -koerad

Lumi on silmnähtavaks rõõmuks nii hopsidele kui kutsidele. Suure naudinguga sumatakse, püherdatakse ja hullatakse äkitselt mahasadanud külluse sees. Eile õhtul lasin hobud juba õhtul seitsme paiku talli - lund sadas jätkuvalt juurde ja seljasolevad tekid olid suht vettinud. Enne südaööd läksin neile veel heina ja vett juurde andma ja bokse korrastama.Mozart rabistas mulle boksiuksel vastu sellise näoga, et  vot nüüd kohe sa lihtsalt pead mu õue laskma. Täiesti ähmi täis ja elevil oli:) Tegingi boksiuksed pärani lahti ja kupatasin mõlemad ruunapoisid lumme. Ossa poiss, milline rõõmutrall ja müdin algas! Oma kümme ringi traaviti graatsiliselt ümber talli ja seejärel jätkati topeltküünaldega (mõlemad hobud kahel jalal). Ütleme nii, et loomade rõõm on nakkav!

Tali käes!

Hobused on end häälestanud talvereziimile. Mõlemal ruunapoisil on kihvtid "karupüksid" jalas. Mozart on eriti karvik. Tekitan ka tänavu. Vahepeal suisa kahed erinevad tekid päeavas:) Õuetekid päeval ja fliisist tallitekid öösel boksis. Hoidsin võimalikult kaua aega mõlemal hobul ühe aknapoole avatuna. Kuniks ühel hommikul avastasime, et Theo värises. See on tõeliselt kurblik ja abitu vaatepilt - võimas kolakas Theo võbisemas! Õnneks ei sai kiiret esmaabi antud, hõõrusime kogu keha üle ja tekk selga:)  Paar küüslaugu küünt sisse - ja marss õue. Külmetushaigus jäi seekord tulemata. Ei taha küll ära sõnuda (taaskord ptui-ptui-ptui), ent mõlemad hobused on heina peal. Hommikul olen kuulnud neid küll köhatamas, ent see on ilmade tõttu paratamatu. Theol pole hingamisraskusi esinenud. Ei midagi sellist, mis eelmisel sügisel. Toon neile heina Perila kandist, ühe raskeveolaste kasvataja juurest. Väga ilus hein. Ei mingit hallitusllõhna! Ühe korra tahaksin proovida ära ka suure r