No juhtus nii...
... et vastupidiselt mu soovitustele, käia Theol esialgu seljas vaid treeneri valvsa pilgu alla, sai abikaasa ratsutamisisu sellest võitu. Paar korda oli ta ka varem Theol seljas käinud, sammus loomulikult. Selline plaan oli selgi korral. Läksin just talli kordevarustust ära viima, kui kuulsin väljastpoolt müdinat. Kiikasin talliaknast välja ja, mis ma näen - Theo koos ratsanikuga kordeaias traavimas. Aga mitte mingis tasases sörgis, vaid pikendatud traavis - sellises, mille puhul mul Theo`d vaadates alati klomp kurku kerkib.... see on lihtsalt niivõrd ilus. Saba aetakse püsti ja vetrutakse nagu pilvedel. Täisverelise värk. Paraku polnud aega Theod imetleda, sest kaasa oli ilmselgelt hädas. Kiirus järjest kasvas ja hoolimata ta katsetest hobust peatada, võttis Theo ainult vauhti juurde, lõpuks mindi galoppi ja ikka üsna mitu korda oli ratsanikul tegu, et sadulasse jääda. Üritasin küll hüüda, et lasku ratset järgi ja hoidku end tahapoole, aga ei aidanud miski. Lõpuks peatus Theo vist