Treiler
Noore hobuse treilerisse panek pole just meelakkumine. Ma ei oskagi öelda, kas meil kulunud aeg, ~30 min. oli normaalne või mitte. Theo`le oli see kahtlemata traumeeriv kogemus... seda näitas ta sorgus olek ja hirmuhigi üle keha:(, kui Juurimaal teda maha laadisime. Treilerist välja tuli ta küll väga kenasti, tagumised jalad kergelt tudisesid.
Panime teda peale nii:
Mozart (kes sama treileriga Kurtnast tagasi saabus) läks Theo boksi ja Balmer teise boksi. Üritasime ka Theo panna koos Mossuga ühte boksi, ent sellepeale lajatas Theo jalaga vastu seina ja kiljatas tigedalt. Siis talutasime Theo vahekäiku seisma ja Raul manööverdas treileri talliaediku ja -seina vahele - tekitades n.ö tunneli otse treilerisse.
Esimesed katsed ebõnnestusid - treilerisse viiv kalle oli liiga hirmutav ja nii tagurdati hooga välja. Ka teine katse ebõnnestus, sest hobul õnnestus tunneli üks külg maha lammutada ja treilerist mööda silgata.
Kolmas katse... jalutasime väikseid ringe. Raul käis aegajalt talliharjaga vehkimas. Siis ronis kaasa treileri kõrvalboksi ja - voila! Theo hakkaski kohe rohkem trappi nuuskima ja läks klobinal treikusse. Raul pidas turvalisemaks karabiiniga pea alla asendisse fikseerida. Siis klõpsas treileri uks kinni ja reis Juurimaale algas.
Alguses kuulsin, kuidas Theo kõvasti jalgadega põrandat kopsis. Jubedad mütsud käisid... muidugi olin kuni Juurimaani kohutavalt mures, ent õnneks ei olnud ühtegi silmaganähtavat vigastust vms.
Sain kohe tallirahvaga kokku - väga meeldivad inimesed tundusid olevat. Ja Theole osati rahustavalt mõjuda. Temale ju ikkagi väga suur sündmus ja muudatus - ligi 3 aastat pole ta kodust kusagile sõitnud ja vaid Mozartiga muresid/rõõme jaganud:)
Nüüd siis selline reis, uus koht ja palju põnevaid lõhnu. "Oh, kui suur hobu!", imestati, kui peretütar teda päikse käes pisut kuivatas/kõnnitas. Ja ilus ka:)
Perenaise soovitusel teda koplisse teiste hobude juurde siiski ei lasknud - panime talliboksi rahunema.
Õhtupoolikul helistasin Juurimaale ja kuulsin, et hobu on täielikult maha rahunenud.
Tuult tiibadesse, Thetford- Fuxia poja! Küll hakkama saad!
Panime teda peale nii:
Mozart (kes sama treileriga Kurtnast tagasi saabus) läks Theo boksi ja Balmer teise boksi. Üritasime ka Theo panna koos Mossuga ühte boksi, ent sellepeale lajatas Theo jalaga vastu seina ja kiljatas tigedalt. Siis talutasime Theo vahekäiku seisma ja Raul manööverdas treileri talliaediku ja -seina vahele - tekitades n.ö tunneli otse treilerisse.
Esimesed katsed ebõnnestusid - treilerisse viiv kalle oli liiga hirmutav ja nii tagurdati hooga välja. Ka teine katse ebõnnestus, sest hobul õnnestus tunneli üks külg maha lammutada ja treilerist mööda silgata.
Kolmas katse... jalutasime väikseid ringe. Raul käis aegajalt talliharjaga vehkimas. Siis ronis kaasa treileri kõrvalboksi ja - voila! Theo hakkaski kohe rohkem trappi nuuskima ja läks klobinal treikusse. Raul pidas turvalisemaks karabiiniga pea alla asendisse fikseerida. Siis klõpsas treileri uks kinni ja reis Juurimaale algas.
Alguses kuulsin, kuidas Theo kõvasti jalgadega põrandat kopsis. Jubedad mütsud käisid... muidugi olin kuni Juurimaani kohutavalt mures, ent õnneks ei olnud ühtegi silmaganähtavat vigastust vms.
Sain kohe tallirahvaga kokku - väga meeldivad inimesed tundusid olevat. Ja Theole osati rahustavalt mõjuda. Temale ju ikkagi väga suur sündmus ja muudatus - ligi 3 aastat pole ta kodust kusagile sõitnud ja vaid Mozartiga muresid/rõõme jaganud:)
Nüüd siis selline reis, uus koht ja palju põnevaid lõhnu. "Oh, kui suur hobu!", imestati, kui peretütar teda päikse käes pisut kuivatas/kõnnitas. Ja ilus ka:)
Perenaise soovitusel teda koplisse teiste hobude juurde siiski ei lasknud - panime talliboksi rahunema.
Õhtupoolikul helistasin Juurimaale ja kuulsin, et hobu on täielikult maha rahunenud.
Tuult tiibadesse, Thetford- Fuxia poja! Küll hakkama saad!
Kommentaarid