Postitused

Kuvatud on kuupäeva oktoober, 2008 postitused

Otsus

Dexoforte hormoonsüst aitas täpselt 5 päeva. Hingeldus on tagasi:( Helistasin dr Aibolitile ja kurtsin muret. Otsustasime proovida Ventipulmi abi. Täna sai esimese doosi. Pean jälgima, et ta higistama ei hakkaks - kõrvade juurest ja rinnaisese eest märgumine pidavat normaalne olema - ent kui üle kere, siis pean doosi vähendama. Hetkel on ok. Ute käest tellisin posti teel ka sakslaste immuunsust tõstvad homöpaatilised tilgad ja köhakrampide leevendaja. Igaks juhuks muutsin Ute soovitusel ka sööta - kaera vahetasin välja Havensi kaeravaba müsli vastu. Kui mälus sobrasin, siis tundus, et probleemid hakkasid kui vahetasin sööda tänavuse kaera vastu. Kehv kaera aasta - ei tea ju kui kaua tootja kaeral seista lasi. Vajaliku 8 abil ehk siiski vähem. Võib-olla on allergija-tekitaja kaeras. Eks näis. Havensi täissöödaga on jällegi see häda, et kusagil pole märgitud kogust. Kui hobune on 600 kg raskune, palju tuleks manustada? Praegu Annan liitri korraga ja 3 korda päevas. Kas see on paras k

Ikka Theo

Tal on parem praegu. Kuna süstisin teda kohe, kui koju jõudsin ( 23.10 ), siis osalt on see paremus tänu süstile. Proovisin eile Theod kergelt liigutada. Ta on nõrk ja ettevaatlik ka ise, ent tegime sagedasti sammu ja traavi lasin joosta järjestikku vaid mõned ringid. Köhatama hakkas ja kuulsin, kuidas röga hingamisteedes "lurisema" hakkas. Koheselt pärast kerget trenni viisin ta talli, kus andsin soojendatud kaera koos ravitee tõmmisega. Päris kõvasti köhatas sõõrmetest sodi välja. Tänaei hakanud erakordselt sandi ilma tõttu teda tülitama. Tekid on seljas mõlemal ja hoian neid õues nii palju kui võimalik. Ööseks siiski lasen talli, sest tormab ju... Tuttav soovitas soovitas proovida ka veel lihtsat võtet - vahetada hobuste boksid. Hingamisteede haiguste puhul võivat mõjuda ka n.ö elukohavahetus:) Homme proovin lühikese aja jooksul selle järgi. Loodetavasti saan tal hingamisteede ärrituse sedavõrd alla selle aja jooksul, mil veel süsti toime kestab. Ürdid vist veel nii

T. ja T.

Kujutis
Mõned pildid ajast, kui Theo tervis veel lubas treeninguid teha.

Theo

Ei ole kahjuks veel silmaga nähtavaid tulemusi. Eks ürtide manustamine ja nende toime võta aega. Eile, tööreisilt saabudes, nägin et hobu oli hingamisega ikka väga hädas. Õnneks on eelmisest süstist möödas 2 nädalat - seega, manustasin uue doosi. Tänaseks oli hingeldus pisut alla läinud. Sain ka alles täna teada, et ürditõmmist tuleb kaeraga soojalt sisse sööta. "Ta tunneb end hetkel nagu oleks kurk haige", ütles Rita. Õhtul igatahes tema õpetussõnade järgi toimisin. Ürdid sain ma Loreida Tskonia kaudu, kes mulle hobuseannustes astmateed kenasti posti teel kohale saatis. Annan Loreida soovitusel vaheldumisi Astma I ja Astma II - koosnevad erinevatest taimesegudest. Ühes on ka allergiaalandaja, kolmisruse. Lõhnavad hästi ja on kenasti suurtesse paberkottidesse pakitud. Ka tõmmise keetmise anum on oluline, see ei tohi olla roostevabast terasest, vaid emaileeritud nõu, kus saab droogi ka tõmmata lasta. Rita arvas, et Theo veab välja. Arvan ja loodan ka. Pealegi... ilmad pidavat

On paremaid päevi...

Kujutis
Loomapidamine toob aegajalt kaasa kurbi ja suisa ahastamapanevaid hetki. Selleks ei saa kunagi liiga hästi ettevalmistatud olla, hoolimata sellest et tead... lemmikloom nagu sa isegi, on surelik. Mu kaukaaslane Bibi on pärast 13-aastast sünnipäeva iga päevaga tervise poolest viletsamaks jäänud. Kõndimine on vaevaline. Söögiisu kehv. On päevi, kus ta peamiselt magab. Eelmise nädala lõpus, kui nägin et kuts on väga apaatne, käisin kodukoha loomakliinikus. Rääkisin oma mure ära ja palusin nädalavahetuseks mõned valuvaigistavad süstid jätta. Igaks juhuks. Täna, kui Bibi eriti tugevalt lõõtsutas ning toidust keeldus, otsustasin teda süstida. See, mis pärast süsti (ketamiin) toimus oli täielik agoonia. Mõnda aega oli loom šokis ja jäsemetest halvatud. Süda peksles kui meeletu. Helistasin oma tuttavale loomaarstile, kes ütles et 15 min. on kriitilised - kui vastu peab, siis läheb üle. Pidas vastu. Läks üle. Õhtuhakul ta igatahes sõi, jõi ohtralt ja isegi tuli minuga talli kaasa. Helistasin

Ülbik?

Kujutis
Eks kipu nii olema, et midagi ei tohi ära sõnuda... Eelmises postituses kirjutasin hobuse poolsetest kompromissidest, ent nüüd... Theo kompromissitus on arenenud sünkroonselt sellega, kuidas tervis paremaks on läinud. Nimelt, on tal hetkel selline "mäng", et ta enesega peale päitsete pähepaneku suurt midagi teha ei lase. Püüdsime abikaasaga täna enne treeningut teda kahekesi ohjata, ent suht ebaõnnestunult. Pärast analüüsisime ja ilmselt alustasime tema jaoks natike valest otsast - üritasime esmalt kapju puhastada, ent see protseduur möödus väga vaevaliselt. Kui jalakaitsmeteni asi jõudis, hakkas kutt esijalga kaapima ja näitas igal võimalikul moel, et tal on villand. Jube rahutu oli. Viisin ta käekõrval kordeaeda ja lasin vabalt, ilma valjaste ja kordenöörita joosta. See tundus jonnipunnile sobivat. Köhatamata joosti häälkäskluse peale väga ühtlaselt traavis, galopis jne. Ainus, mis on taolise vabalt jooksmise miinuseks - suunamuutus. Vastupidises suunas ta väga järjepi

Hobuse rollid

Nädalavahetuse Horse Show tekitas minus vastakaid mõtteid. Jean Francois Pignon`i hobushow oli tõesti imeline, koos abikaasaga nautisime seda väga. Ja olekski jäänud n.ö roosa maitse suhu, kui kohe vahetult pärast etendust alanud 150 cm rohkete parkuuridega takistusvõistlus poleks nii võikalt alanud. Võistlust alustanud slovaki KWBN kukkus sedavõrd raskelt, et terve areenitäis rahvast vakatas. Tõepoolest, vaid pisut jäi puudu, et hobu oleks kaela murdnud sealsamasm, pealtvaatajate silme all. Hetkeks tundsin vastupandamatut soovi ära minna. Nii kohutav pilt oli. Ent õnneks ajas hobu end jalgele ja esimese asjana (!) läks nuusutama maaslamavat ratsanikku. Murdosa vältel toimus areenil inimestest-spordist väljaspool olevat. Väike peataolek inimeste poolt. Mu seljataga istuv vanem naisterahvas hüüdis: "Sadulavöö lahti, sadulavöö lahti!" Veel paar mikrohetke ja väljakule jõudis arstiabi, kes seda koheselt ka tegi. Kõik toimus kohutavas ja pahaendelises vaikuses... mida äkits

Ja nüüd kõik hobusearmastajad....

Kujutis
... kappadi-kappadi Horse Show`le! Mis siis, et kommertsüritus. Mis siis, et kallivõitu. Üks pompöössemaid hobuse- ja ratsaspordi armastajaid siduvaid üritusi ikkagi. Programm on siin . Mina ilmselt homne mineja, sest täna kutsuti vanas töökohas ühe pikaaegse projekti lõppu tähistama. Mari aeee! Ootan Sind juba!

Theo köha...

Kujutis
... ei lase meil hetkel väga tugevat trenni teha. Ta keskendmumisvõime on häiritud, sest treeningu kestel liikumahakkav röga hakkab väljapääsu otsima. Kordetasin teda täna ilma igasuguste abivahenditeta. Vaid päitsed olid tal peas ja minul käes kordepiits suunanäitamiseks. Isegi nööri otsa ei pannud. Ta oli olukorraga väga rahul, mu meelest. Sai rahulikult köhatada, siis kui häälkäsklusega sammule võtsin, samas aga vabalt traavida ja ka galopeerida. Allüürid on oluliselt ühtlasemad ja ka tasakaal paranenud - ma pole paari nädala jagu saanud teda väga jälgida töö tõttu. Aga täna, lõuna ajal ei pidanud enam vastu. Jalgu andis kenasti ja ei spilenud väga. Mu käsi jäi seega paika:) Ka seisma jäi Theo kenasti, siis kui häälkäskluse andsin ja kordepiitsa ülespidi tõstsin. Ikka tegi oma "leivaka" viies tagumise jala kenasti kohakuti teisega. Niiet - tubli ja mõnus hops, üle oma saatusest! Karin ja Theo