Vihm

Nädalajagu tagasi sain õpetunni... Alati, kui puhub tugev tuul ja ladistab vihma sadada, vaevab mind küsimus - kas hobused talli viia või koplisse jätta. Theo pärast oleks parem, kui hobused liiguksid ja viibiksid värskes õhus. Tol õhtul igatahes mõtlesin, et suveaeg ja jätan nad ööseks õue, hoolimata sellest et ilmateade ennustas vihma.

Hommikul kell 6 ärkasin katuseaknal trummeldava vihma tõttu. Esimene mõte - Hobused! Panin end kibekähku riidesse ja tormasin õue. Termomeetrinäit lubas vaid 8 soojakraadi. Hobused seisid koplis, tihedalt teineteise kõrval. Vihma ladistas nagu oavarrest, lisaks veel tugev tuul. Mozart värises üle kere, hoides haiget jalga enda ees, üritades seda lõdevstada. Jube armetu vaatepilt, kui hobune vappes on! Üritasin neid talli poole liikvele saada - see võttis jupp aega, sest nad olid moodustanud n.ö tuuletõkke - Theo püüdis oma kehaga Mozartile varju pakkuda. Minu abipakkumisest nad esialgu välja ei teinud. Lõpuks sain siiski Mozarti liikvele, ent Theo ei nõustunudki mind nende vahele laskma, vaid püüdis Mossule endiselt varju pakkuda. Jätsingi Theo jalutusköiest lahti ja liikusime sel moel talli.

Tallis sulgesin kõik uksed ja alustasin mõlema hobu kuivatamisega. Tõmbasin suurema vee sugaga ära, siis hõõrusin Mossut froteerätikuga ja kõige lõpus panin teki selga. Lõpuks värisemine lakkas. Hobu nosis rahus kaera. Suutsin esmase ehmatuse järel taas mõelda:) No muidugi, Mozarti immuunsüsteem on pärast kevadist haigushoogu oluliselt nõrgem. Suvelõpuks on hele karvkate imeõhuke, rinnaesiselt isegi roosatab kergelt. Muidugi ei tohiks sellist hobust vihma kätte jätta... Õnneks ei tulnud külmetamisest mingeid tagajärgi.


Kommentaarid